fbpx

Muhu maalinn

Muinasaja lõpus oli Muhu koos Saaremaaga Eesti ala kõige tihedamini asustatud piirkondi. Maalinnal peeti 1227. aastal eestlaste muistse vabadusvõitluse viimane lahing. Maalinn pidas 20 000 mehe suurusele vallutajate väele vastu 6 päeva. Siseõuel avati 1928.aastal mälestusmärk traagiliste ajalooliste sündmuste tähistamiseks. Märk on tänaseks hävinenud ning asendatud 1967. aastal uue mälestuskiviga Maalinn on ehitatud tasasele maale. Kruusast, mullast ja suurematest raudkividest valle on algses kõrguses (ligi 8 m) säilinud linnuse loodenurgas. Üldplaanilt ovaalse Maalinna kirjeldades on Henrik oma Liivimaa kroonikas märkinud, et kivivallidele olid rajatud puukindlustused, linnuses endas paiknesid elamud. Maalinna välisläbimõõt põhja - lõuna suunas oli 110 m, ida - lääne suunas 100 m. Linnuse õue lääneosas on kaevuase.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti