fbpx

Asulakoht

Arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.
Lahepera järv paikneb Peipsi läänekaldal 3,5 km kaugusel Alatskivilt Naelavere ürgoru madaldunud vaondis. Järve pikkus 2,6 km, laius 0,5 km, pindala u 100 ha ning sügavus keskmiselt 2 m ulatudes maksimaalselt 4,2 m. Järv on geoloogilises minevikus olnud Peipsi järve laheks olles tänaseks Peipsist eraldatud madala rannavalliga. Ligilähedaselt hinnatakse Lahepera järve eraldumise ajaks mitte varem kui 1290–1070 aastat tagasi. Rannavallist läbi kulgeb Lahe jõgi, mille kaudu on Lahepera järv ühenduses Peipsiga ja sealt tulenevalt on järve veetase suhteliselt sarnane Peipsi veetasemega ja kontrollitud viimase poolt. Mineraalses pinnases eksisteeriva Lahepera järvenõo sügavus ulatub 10 m ja see on täitunud kuni 9 m paksuselt orgaaniliste setetega, valdavalt järvemudaga. Kiviaegne asulakoht paikneb Naelavere ürgoru laugel põhjaveerul, kus Maa-ameti LiDAR reljeefimudelil eristub u 1-1,5 m kõrgune rannajoont jälgiv (kumer) lauge astang. Sama astang kulgeb katkendlike lõikudena kogu Lahepera järve põhjaranniku ulatuses. Asulakohal on astangu kõrgust muudetud järve süvendamisel väljatõstetud materjaliga, mis on ebaühtlase paksusega (kuni 1.8 m) kihina laotatud rannajoone ja astangu vahelisele alale. Arheoloogilised leiud on saadud just sellest järvest välja tõstetud pinnasest. Arheoloogiliste leidude seas on kiviaegsele asulakohale iseloomulikud luutööjäägid ja nii mujalt toodud kui ka kohalikku tulekivi, mis viitavad hilismesoliitilisele (7000-5000 eKr) ja neoliitiliste (4000-1800 eKr) asustusele. Kiviajal eksisteeris Lahepera järvenõos madalaveeline Peipsi järve laht. Asulakoht oli sel ajal „suure järve“ poolt kaitstud kirde-ida suunas paikneva maasäärega ja pakkus kiviaja inimesele soodsaid tingimusi kas ajutiseks või ka püsivama iseloomuga elupaigaks. Olemasolevad andmed järvenõo morfoloogia kohta viitavad sellele, et nõo põhjaveer on ebaühtlase kallakusega olles kohati väga järsk, kus vaid mõne meetri kaugusel rannajoonest on järvemuda kiht juba 6-8 m paksune. Samas on asulakoha alal järvenõo põhjaveer märksa laugem, mis lubab eeldada ka kiviaja asustusele soodsamaid tingimusi.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti