fbpx

Asulakoht

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Asula põhjapoolne osa on rohukamaraga kaetud lagendik, millest põhja ja kirde poole jääb linnus "Kivivare" reg nr 13124. Asula ulatust pole võimalik täpsemalt kindlaks määrata, kuid osutades mutimullahunnikutest nähtavale tuleva tumeda kultuurkihi leviku järgi võiks tema pindala hinnata ligi 0,4-0,5 hektarile. Asulapind on kaldu põhjakaarte suunas, mistõttu on osa kultuurkihist valgunud alla (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).
Leiumaterjali järgi otsustades on asula põhiliseks kasutusajaks olnud 8.-10. sajand. Asula kohta puuduvad varasemad arhiiviandmed. Asula avastati 1972. a arheoloog M. Auna poolt, kes leidis siit mutimullahunnikutest koredapinnalist keraamikat ning tumedat söesegust mulda. 1972.-1973. a kaevati asula põhjaosas läbi 180 ruutmeetri suurune ala. Kaevamisi juhatas arheoloog M. Aun. Kaevamistel selgus, et kultuurkihi paksus on keskmiselt 0,6-0,7 m, kusjuures põhjaosas ulatus see kuni 0,9 meetrini. Ehitusjäänustest leiti siit veidi maasse süvendatud hoone alus, leiti ka mõned kividest laotud kolde- või leeasemed. Asula leiumaterjalis domineerisid arvukada savinõukillud, rohkesti saadi ka loomaluid. Asula pind oli hästi säilinud. Kaevamisaruanded ja leiud säilivad osaliselt Valga Muusemis ja osaliselt Ajaloo Instituudis.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti