fbpx

Linnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.
Linnusel on ühtlaselt järsud nõlvad, mida tõenäoliselt on siit-sealt kunstlikult järsustatud. Linnuseõu on põhja pool jätkuvast seljakust eraldatud valliga, mille kõrgus sisenõlvalt on ligikaudu 2,5 m, välisnõlvalt 4 m. Valli välisjalamil on ligikaudu 1 m sügavune kraavnõgu. Lõuna suunas lõpeb linnuseala kitseneva neemikuna. Õue pikkus põhja-lõuna suunas on ligi 70 m, laius 25-30 m. Linnusest lääne poole jääb madal nõgu ojaga; linnus asetseb Ahja jõe ja selle oja vahel (E. Tõnisson. Eesti muinaslinnad. 2008 lk 303).
Mälestise on dateeritud II aastatuhane algusesse. Linnust on maininud A. Karu Võnnu kihlkonna kirjelduses 1921. a (käsikiri Ajaloo Instituudis). Linnuseõu on kasutusel olnud vene õigeusu kalmistuna, mistõttu muistne võimalk kultuurkiht on segatud (E. Tõnisson. Eesti muinalinnad. 2008 lk 303-304).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti