fbpx

Kalmistu

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Ohvripärnast ida pool võib põllul leida nii põletamata kui ka põlenud-kaltsineerunud luukilde, mis pärinevad künnitöödel segi pööratud haudadest. Ohvripärnast kirde poole näib kalmistu ala ulatuvat 15-20 m. Pärnast ida suunas saab luutükkide leiuala jälgida kuni 30-40 m kaugusele, samuti 20-30 m kagu suunas. Paistab silma, et matmiseks on kasutatud enamasti kõrgendiku harjaosa, vaid pärnast kirde pool võib täheldada, et maapind hakkab kirde suunas madalduma. Põletatud luude levikuala on küllalt piiratud, esinedes vaid ohvripärnast kuni 15 m kirde pool. Kogu teadaolevalt kalmistualalt võib leida lõhutud matustest pärinevaid luutükke, kusjuures intensiivsem leiuala on pärnast 15-25 m ida ja ida-kagu suunas.
1921. aasta Äksi kihelkonna muististe kirjelduses on märgitud Riibaku talu perenaiselt saadud teade, et ohvripärna juurest olla künnitöödel luid leitud. Selle teate kontrollimises avastas 1984. aastal arheoloog A. Lavi küntud põllul inimluude tükke, edaspidi ka muinasesemeid. Muistise ala on korduvalt inspekteeritud hiljemgi. 25.05.-05.06.1987. a toimusid Vedu kalmistul A. Lavi juhatusel väiksemahulised proovikaevamised (kokku 157 m² ulatuses). Avastati viie maa-aluse põletushaua põhjad, mis pärinesid 11.-15. sajandist. 30-60 cm sügavustes haudades puhastati välja 13 luustikku, mis kohati paiknesid väga tihedalt või isegi mitmekihiliselt. Avastatud luustikud olid suhteliselt hilised, pärinedes 16.-18. sajandist. Kaevamistel avastati ka leide 11.-13. sajandi põletamata haudadest. Seega on kalmistule maetud alates 11. sajandist nii põletatult kui ka ilma, keskajal domineeris juba põletamata matus. Omapära annab kalmistule paiknemine ohvripuu vahetus läheduses, mis osutab loodusvaimude ja esivanemate kultuse põimumisele. Tõenäoliselt on puud hakatud pühaks pidama just seetõttu, et ta kasvas esivanemate kalmel. Analoogilisi näiteid on Eestist mujaltki. Seniste uurimistulemuste põhjal on kalmistu matused dateeritavad 11.-18. sajandisse. Muistis on riikliku kaitse alla võetud 1986. aastal.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti