fbpx

Linnus "Kalevipoja säng"

1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. 2) Maastikuliselt eristatav. 3) Kirjalikult fikseeritud rahvapärimuse olemasolu.
Linnus asub Soitsjärve kagupoolse otsa juures looduslikul mõhnal, millest linnuse ala tõuseb astanguna kõrgemale. Linnuseõu on ovaalne, pindala u 1500 m2. Linnuse kagu ja loode otsas on vall, mis ulatub kaarjalt ka edela- ja lääneküljele. Kaguvalli kõrgus sisenõlvalt on 1m, loodevallil 2 m. Valli kaevamisel on leitud mitmeid kihistusi ja erinevaid ehitusjärke, mis on dateeritud I aastatuhandesse.
Esmakordselt toimusid linnusel proovikaevamised 1953. aastal Harri Moora juhatamisel. Leiti peamiselt kedral valmistatud keraamikat. Mahukamad kaevamsed toiumusid 1984. aastal Ain Lavi eestvõtmisel, muuhulgas uuriti arheoloogiliselt ka linnuse loodejalamil paiknevat asulakohta. Linnuse valli kaevamisel avastati 5 eriaegset põlengukihti, millest varaseim on ajaarvamise vahetusest. Linnuse intensiivseim kasutusperiood jääb 7.-11. sajandisse, mil linnus oli ilmselt alaliselt asustatud. 11. sajandil linnuse kaitserajatisi tugevdati. Linnusel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni. 1220. aastal on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Sadegerve küla, kus ristiti 300 inimest (Eesti muinaslinnad. Evald Tõnisson. 2008. 265-266).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti