fbpx

Kalmistu "Hiugemägi", "Hingemägi"

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
"Hiugemäeks" nimetatakse Rõngu alevist põhja ja loode poole jäävat metsaga kaetud mäekupleid, mida rahvas tunneb hiie- ja pühapaigana. Hiugemäe lõunapoolset serva on kasutatud maa-aluse kalmistuna. Kalmistu ulatus ei ole teada. Luid on leitud mõned aastad tagasi metsa serval hargnevate teede vahelisest kolmnurgast, samuti metsa servale, teest lääne poole ehitatud maja (omanik Pettai) vundamendikraavi kaevamiselt umbes 10 aastat tagasi. Leiukohtade vahe 200-250 meetrit. Pettai majast 150 meetrit põhja pool on Rõngu mõisaomaniku matusekoht. Koolimaja jääb kalmistust umbes 300 meetrit itta. Kaitse all tuleb hoida kogu metsaga kaetud mägine ala nn "Hiugemägi", mis on rahvatraditsioonis tuntud hiiekoht. Maa-aluse kalmistu alana laieneb see ala lõuna suunas, haarates kaasa Pettai krundi, siit ida suunas kuni koolimaja maa-alani. Selles piirkonnas ei tohi ette võtta mingeid kaevamisi. Ka Pettai aiamaad võib harida ainult pindmiselt.
Kalmistu kuulub II aastatuhandesse. Rõngu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses 1926. a, lk 34 on Hingemäge nimetatud hiiekohaks. Kalmistu avastati siin 10-15 aastat tagasi, Elva Koduloomuuseumi direktori K. Kirti teatel olla teekolmnurgas välja tulnud luude juures olnud helmeid. Nende asukoht teadmata. Võetud riiklikku kaitse alla Eesti MN 31. dets 1964. a määrusega nr 573 "Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s". Pass koostatud 1974. a oktoobris. Koostas S. Laul.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti