fbpx

Kivikalme "Sandimärdi"

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kalme lähem ümbrus on tasane. Kalmest on peale läbikaevamist alles tarandite müürid ja osa suurematest kividest. Näha on lääne-ida suunas kalmest läbiminev kivirida. Kalmest on edela-kirdesuunaliselt läbi kaevatud poole meetri laiune kraav. Kalme keskosas 1,5 x 0,5 m suurune värskemalt kaevatud sügav auk. Kalme kirdeotsas on suurem 4 x 4 m suurune kamardunud auk. Kividega kaetud ala läbimõõt on umbes 25 m.
Sandimärdi kalmet on 1923. aastal kirjeldanud O. Laid Rannu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. 1930ndate alguses oli kalme ümbrusest põlluharimisel saadud muinasleide. 1923. aastal kaevas H. Moora kalme läbi. Kalmes oli kaks üksteisega külgnevat põhja-lõunasuunalist tarandit, mis olid ümbritsetud äärevarega. Kalme äärtesse oli maetud veel põletamata. Kaevamistel saadud leiumaterjal näitas, et kivikalme oli rajatud I aastatuhande esimesel poolel, sinna oli maetud veel I aastatuhande teisel poolel ja II aastatuhande alguses. Pärast matmise lõppemist kivikalmesse, oli maetud põletamata II aastatuhande alguses kalme servadesse. Mõned aastad pärast kalme kaevamist leiti kündmisel kalme kaguotsa lähedalt luustik, mille juurest saadi leide. Kivikalme kuulub ehitus ja leiumaterjali alusel I aastatuhandesse ja II aastatuhande algussajanditesse. Mälestis on riikliku kaitse ala võetud 1964. aastal.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti