fbpx

Kivikalme

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kalme kerkib ümbrusest esile kõrgema kühmuna kõrgusega umbes 1 m. Kivise ala läbimõõt loode-kagu suunas on 20 m, vastasuunas 15 m. Kalme piire saab vaid umbkaudu kindlaks määrata, kuna osalt see sulab ümbrusega kokku. Kalme pind on väga künklik, siin on kaevatud korduvalt kartulikoopaid, millega on kalmet väga tugevasti rikutud. Kalme keskel on kaks suuremat lohku, idaääres aga 6 x 2 m läbimõõduga poole meetri sügavune auk. Kalme lõunaosast on läbi kaevatud kitsas poole meetri laiune kraav. Kalmest paistab välja suuri kive, millest osa on sügavamal pinnase sees, osa aga kõrgemal kalme pinnal. Kirjeldatud kalmest 25 m kirde pool põllu sees on rühm kive, millest on osalt üle küntud, suuremad paistavad pinnasest välja. Ilmselt on siin tegemist teise kivikalme jäänusega, mis kündmisel lõhutud. Selle kalme olemasolu on märgitud oletamisi ka 1923. a Rannu kihelkonna kirjelduses.
Kalmet on kirjeldanud O. Laid 1923. a Rannu kihlekonna muinasjäänuste kirjelduses. On teated põlenud luude ja savinõutükkide leidmise kohta kalmest, kuid leiumaterjal on kaduma läinud. Kivikalme kuulub I aastatuhandesse ja II aastatuhande algusesse. Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti