fbpx

Kalmistu

Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kalmistu paikneb Ervu kruusakarjääri idaserval ning sellest idapoole jääval põllul. Tegemist on silmapaistvalt suure kalmistuga, mis on olnud väga pikka aega kasutuses. Kalmistu mõõtmeteks ida-lääne suunas on u 110 m, põhja-lõuna suunas samuti u 110 m. Kalmistu läänepoolne osa on saanud kruusakarjääri laiendamise tõttu kahjustada. Matused paiknevad kalmistul hinnanguliselt u 1 m sügavusel ümbritsevast maapinnast.
Rahvatraditsioonis on kalmistu talletunud katkuaegse matusepaigana. Vanasti olevat kalmistu ala kujutanud endast keset lagedat põldu seisvat võsatukka. Vanemate ümberkaudsete inimeste sõnul olevat esmakordselt kalmistu peale põld tehtud alles tsaariaja lõpus e 20. sajandi algul. Kündmise käigus olla korduvalt leitud luid ning mitmesuguseid ehteid, millset osa jõudnud ka muuseumi. Rahvapärimus räägib, et varem olla kohta tuntud Tulimäe nime all ning mäega soses on räägitud ka kunagisest pühast hiiekohast. Tulimäele olevat vanasti sõdade ajal vaenlase sünnaku puhul tehtud märgutuld, mis paistnud ära Võrtsjärve teisele kaldale. Rohkem luid hakkas välja tulema seoses mäle rajatud kruusakarjääri rajamisega. 1989.-1990. aastal toimusid Heiki Valgu juhatamisel kruusakarjääri idapoolsele äärele ulatuval kalmistualal päästekaevamised. Kaevamiste käigus uuriti läbi 103 laibamatust, mis saadud leidude põhjal dateeriti 13.-18. sajandisse. Kalme rajamise aeg jääb väheste leidude tõttu ebaselgeks, kuid matusepaik näib olevat kasutusele võetud noorema rauaaja (850-1250) alguspoolel. Ervu muinaskalmistu on sisaldanud nii laiba- kui põletusmatuseid. Viimaste puhul jääb paraku selgusetuks, kas need pärinevad maa-alustest haudadest või täielikult hävinenud kivikalmest (Valk, H. 1991. Aruanne Ervu küla Päeva talu maal asuva külakalmistu päästekaevamistest 1989. ja 1990. aastal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti