fbpx

Kivikalme "Jaagupi kivistik"

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.
Pärast arheoloogilisi kaevamisi on kalmest järel II-VI tarandi suured müürikivid. Halvemini säilinud I tarand kalme idaotsas lammutati täielikult. Kalme läänepoolsel otsal (tarandid IX ja X) taastati pärast kaevamist tema esialgne välisilme: säilinud müürikivid jäeti oma kohale, tarandite täitematerjal toodi tagasi ja kaeti mätastega.
Kalmet kaevasid esmakordselt 1887. a. G. Loeschcke ja P. S. Viskovatov, kes tegid sellesse mõned augud. Ulatuslikumad kaevamised korraldas Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinet 1933. a H.Moora ja 1934.-1935. a H. Moora ja A. Vassara juhtmisel. Kalme kaevamisi lõpetas 1938. a E. Ariste. Kalmest on saadud 806 leidu, mis viidi säilitamiseks koos kaevamisaruannete, plaanide ja fotodega Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektoris. Kalmet on kirjeldatud 1921. a A.Riisberg Nõo kihelkonna kirjelduses. Kalme ehituse üksikasjalikuma kirjelduse ja leidude analüüsi on avaldanud S.Laul 1962. aastal teoses "Arheoloogiline kogumik II". Kalme ehituse ja leiumaterjali alusel võib kalme dateerida 3.-5. sajandisse ja on riikliku kaitse alla võetud 1964. a.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti