fbpx

Kalmistu

Inmiluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Tegemist on kergelt läänepoole laskuva künkanõlvaga, millel hetkel asub heinamaa. Keskagsed külakalmed on väga iseloomulikud arheloloogiamälestised Lõuna-Eestile. Valdavalt on tegemist võrlemisi tihedalt paiknevate (keskmiselt iga 3-4 km tagant) väikeste kalmistutega, kuhu on maetud 2-3 lähestikku paikneva küla surnud. Külakalmed eksisteerisid keskajal paralleelselt kiriku surnuaedadega ning ühendasid endas nii kristlikke kui paganlikke matusekombeid.
Keskaegset külakalmet on kirjeldanu A. Karu Tartu-Maarja kihelkonna kirjelduses 1921. aastal, kus mainitakse luude leidmist. Rahvapärimuses räägitakse rootsi sõdurite matusepaigast. Kalmistu alalt on teada ka kivirist, mis peaks tähistama kalmistut tervikuna. Mälestis on dateeritud laias laastus 13.-18. sajandisse.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti