fbpx

Linnus "Peedu Kerikmägi"

1. Arheoloogiline kultuurkiht. 2. Inimtekkelised maastikuvormid. 3. Kirjalikult fikseeritud rahvapärimus.
Linnamäeks oleva oos koosneb liivast ja kruusast, mäe nõlvadel kasvavad kuused ja männid. Linnamäe nõlvu on kaevatud järsemaks. Linnusena kasutatud seljakuosa on ülejäänud oosist mõlemas otsas eraldatud kraaviga. Peedu Kerikmägi on Eesti üks väiksemaid linnuseid, õuepindala on vaid 650 m2, õuepinna pikkus 48 m, suurim laius 17 m. Linnuse loodenõlva kõrgus ümbritsevast maapinnast on 11-12 m, kagunõlval 15-16 m. Õuepind on algselt olnud veidi kumer, mis tasandati 20. sajandi alguses peoplatsiks, mille käigus hävitati suur osa linnuse õue keskosa kultuurkihist.
Peedu Kerikmäe kohta on avaldatud arvukalt pikemaid ja lühemaid kirjutisi. Linnust on kirjeldatud Nõo kihelkonna muististe kirjelduses 1921. aastal. Põhjalikuma käsitluse on 1939. aastal avaldanud Harri Moora. Peedu Kerikmägi oli esimene linnus Eestis, kus teostati ulatuslikumaid arheoloogilisi kaevamisi (1936 H. Moora, A. Vassar ja E. Ariste juhatamisel). Esimene kaevand rajati linnuse õue kirdeotsa ja idaäärele ning toona metsast vabale idanõlvale. Teine, väike kaevand paiknes muistise loodeserval ja kolmas kagunõlval. Kokku on linnuse õuepinnast läbi uuritud u 60 m2, koos nõlvakaevanditega aga üle 100 m2. Kaevamistega tehti kindlaks, et linnusel säilinud kultuurkihi paksus oli 10-60 cm. Kultuurkihi värvus oli intensiivselt must, rohkesti esines väikesi söetükikesi ning põlenud kivipurdu. Linnuse kultuurkihis võis eraldada vähemalt kaks järku. Kaevamistelt saadud leiumaterjalis on valdavalt ülekaalus I aastatuhande teisel poolel Kagu-Eesti linnustes ja asulates kasutusel olnud iseloomulik jämeda kivipurruga koredapinnaline keraamika. On leitud mõned killud ka nn näpiornamendiga nõudest. Samuti on saadud riibitud või tekstiilivajutustega kaetud savinõukilde. Muu leiumaterjali hulgas on üksikuid mõõgaosi (käepideme nupp, tupeotsa ääris, kanderihmahoidja), kiskudega luust nooleots, nuge, luust ja savist värtnaketri, rullitud otstega rauast hoburaudsõlg. Palju leiti ka kõrge rauasisaldusega šlakitükke. Leiti ka hobuse, veise, kodu- ja metsseal, põdra, kopra, karu ja ilvese luid. Leidude põhjal kuulub Peedu linnamäe varasem kasutusetapp pronksiaja lõppu ja rauaaja algusesse. Linnuse põhiline kasutusaeg jääb siiski 6.-11. sajandisse. Linnus võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti