fbpx

Linnus "Kalevipoja säng"

Inimese poolt kaitseks sobivaks muudetud looduslik küngas vajalike kaitserajatiste ja nende jäänustega, I aastatuhat - II aastatuhande algus.,1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. 2) Maastikuliselt eristatav.
Linnus asub loode-kagusuunalises sügavas jääsulavee äravoolu orus paikneval, oruga samas suunas piklikul, 10-15 m kõrgusel järsunõlvalisel seljakul. Linnuse kirdejalamil voolab Alatskivi jõgi. Linnuse õue pindala on ligikaudu 2200 ruutmeetrit, õue pikkus otsavallide sisejalamilt arvatuna 85 m, laius 23-30 m. Kagupoolse otsavalli kõrgus siseküljel on 1,8 m, loodepoolsel vallil 1,4 m. Linnuse õuepind on võrdlemisi tasane.,Linnus asub loode-kagusuunalises sügavas jääsulavee äravoolu orus paikneval, oruga samas suunas piklikul, 10-15 m kõrgusel järsunõlvalisel seljakul. Linnuse kirdejalamil voolab Alatskivi jõgi. Linnuse õue pindala on ligikaudu 2200 ruutmeetrit, õue pikkus otsavallide sisejalamilt arvatuna 85 m, laius 23-30 m. Kagupoolse otsavalli kõrgus siseküljel on 1,8 m, loodepoolsel vallil 1,4 m. Linnuse õuepind on võrdlemisi tasane.
Linnamäge on kirjeldanud 1921. a A. Tiitsmaa Kodavere kihelkonna kirjelduses. 1953. aastal tehti linnuse loodepooldses osas väiksed proovikaevamised H. Moora juhtimisel. Leidudena saadi siit rauast noaots, noa katke ja savinõukilde. 1968, 1969 ja 1970 uuriti linnust põhjalikumalt ja tehti kindlaks, et õue keskosas on kultuurkiht enamasti hävinenud, olles vaid 10 cm paksune. Mõnevõrra oli see paksem loodepoolses osas. Leiumaterjalis on esikohal savinõukillud, leiti ka kedral valmistatud nõude kilde. Samuti leiti luust nooleots, rauast viskeodaots, noakatkeid. Ehitusjäänustest on märkimisväärsem linnuse hilisemasse kasutusperioodi kuuluva kividest ahju rusud. Linnuse varasem asustusjärk kuulub varasses metalliaega, põhiliseks kasutusajaks on olnud aga I aastatuhande lõpusajandid ja II aastatuhande algus.,Linnamäge on kirjeldanud 1921. a A. Tiitsmaa Kodavere kihelkonna kirjelduses. 1953. aastal tehti linnuse loodepooldses osas väiksed proovikaevamised H. Moora juhtimisel. Leidudena saadi siit rauast noaots, noa katke ja savinõukilde. 1968, 1969 ja 1970 uuriti linnust põhjalikumalt ja tehti kindlaks, et õue keskosas on kultuurkiht enamasti hävinenud, olles vaid 10 cm paksune. Mõnevõrra oli see paksem loodepoolses osas. Leiumaterjalis on esikohal savinõukillud, leiti ka kedral valmistatud nõude kilde. Samuti leiti luust nooleots, rauast viskeodaots, noakatkeid. Ehitusjäänustest on märkimisväärsem linnuse hilisemasse kasutusperioodi kuuluva kividest ahju rusud. Linnuse varasem asustusjärk kuulub varasses metalliaega, põhiliseks kasutusajaks on olnud aga I aastatuhande lõpusajandid ja II aastatuhande algus.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti