fbpx

Kivikalme "Kabelikoht"

Maakividest taranditega matmispaik. Kasutusaeg leiumaterjali põhjal III kuni XIII sajand.,Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kivikalme kujutab endast seljaku kõrgemal osal väga selgelt ilmnevate piirjoontega, ida-lääne suunas piklikku, nelinurkse põhiplaaniga kivistikku. Kalme keskmine säilinud pikkus on 34-35 meetrit, kalme laius on kitsamas osas 9 m, laiemas 12 meetrit. Kalmet on eri aegadel lõhutud kartulikoobaste kaevamise ja põlluharimisega. Oma osa on mälestise praeguse väljanägemise kujunemisel olnud arheoloogilistel uuringutel. Kalmel kasvavad männid.,Kivikalme kujutab endast seljaku kõrgemal osal väga selgelt ilmnevate piirjoontega, ida-lääne suunas piklikku, nelinurkse põhiplaaniga kivistikku. Kalme keskmine säilinud pikkus on 34-35 meetrit, kalme laius on kitsamas osas 9 m, laiemas 12 meetrit. Kalmet on eri aegadel lõhutud kartulikoobaste kaevamise ja põlluharimisega. Oma osa on mälestise praeguse väljanägemise kujunemisel olnud arheoloogilistel uuringutel. Kalmel kasvavad männid.
Esimesed teadaolevad leiud saadi kalmest juba 19. sajandi lõpul. R. Hausmann ja üliõpilane J. Sitzka uurisid 1895. aastal kalmet, dokumentatsiooni sellest säilinud pole. R. Hausmann on esitanud mõningaid andmeid oma nn Riia kataloogi eessõnas. 1920ndate alul on muistise lühike kirjeldus ja andmed kuni selle ajani saadud muinasleidudest A. Tiitsmaa koostatud Kodavere kihelkonna muististe kirjelduses. 1977. ja 1978. a töötas muistisel arheoloogiline ekspeditsioon A. Lavi juhtmisel. Eristati 7 osalt üpris lõhutud tarandi jäänuseid, nende rajamise ajast on leide väga vähe.,Esimesed teadaolevad leiud saadi kalmest juba 19. sajandi lõpul. R. Hausmann ja üliõpilane J. Sitzka uurisid 1895. aastal kalmet, dokumentatsiooni sellest säilinud pole. R. Hausmann on esitanud mõningaid andmeid oma nn Riia kataloogi eessõnas. 1920ndate alul on muistise lühike kirjeldus ja andmed kuni selle ajani saadud muinasleidudest A. Tiitsmaa koostatud Kodavere kihelkonna muististe kirjelduses. 1977. ja 1978. a töötas muistisel arheoloogiline ekspeditsioon A. Lavi juhtmisel. Eristati 7 osalt üpris lõhutud tarandi jäänuseid, nende rajamise ajast on leide väga vähe.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti