fbpx

Kivikalme

Kivikonstruktsiooniga matmispaik, sisaldab põletusmatuseid. I aastatuhat.,Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kalme on nelinurkse põhiplaaniga, veidi piklik kirde-edela suunas. Selles suunas on pikkus 50 m, laius loode-kagu suunas 40 m. Kalme loode ja põhjaots on ümbritsevast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgem. Kogu kalme ulatuses esineb suuri raudkive, mis enamasti kaetud murukamaraga, kalme loode ja edelaossa on juurde toodud suuri kive, mille tulemusel on kalme laius osaliselt muutunud. Kalme kagukülg on 5 meetri laiuselt lõhutud 1970. a. Kalmel kasvavad puud ja põõsad.,Kalme on nelinurkse põhiplaaniga, veidi piklik kirde-edela suunas. Selles suunas on pikkus 50 m, laius loode-kagu suunas 40 m. Kalme loode ja põhjaots on ümbritsevast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgem. Kogu kalme ulatuses esineb suuri raudkive, mis enamasti kaetud murukamaraga, kalme loode ja edelaossa on juurde toodud suuri kive, mille tulemusel on kalme laius osaliselt muutunud. Kalme kagukülg on 5 meetri laiuselt lõhutud 1970. a. Kalmel kasvavad puud ja põõsad.
Otsustades kalmest saadud leidude, samuti tema sisekonstruktsiooni järgi on kalme rajatud I aastatuhande I poolel, kuid tema põhiline kasutusaeg peaks langema I aastatuhande II poolde. Kalme kohta pärineb esimene arheoloogiline teave aastast 1970. Rahvasuus on kalme tuntud rootsiaegse matusepaigana, mille olevad hoidnud alles kunagine Alatskivi mõisnik. 1971. aastal kohta inspekteerides leiti siit rohkesti põlenud inimluid ja jämedama liiva segusest savist valmistatud nõu kild. 1972. aastal teostati idapoolses osas vähemad kaevamised M. Auna juhatusel. Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 1973. a.,Otsustades kalmest saadud leidude, samuti tema sisekonstruktsiooni järgi on kalme rajatud I aastatuhande I poolel, kuid tema põhiline kasutusaeg peaks langema I aastatuhande II poolde. Kalme kohta pärineb esimene arheoloogiline teave aastast 1970. Rahvasuus on kalme tuntud rootsiaegse matusepaigana, mille olevad hoidnud alles kunagine Alatskivi mõisnik. 1971. aastal kohta inspekteerides leiti siit rohkesti põlenud inimluid ja jämedama liiva segusest savist valmistatud nõu kild. 1972. aastal teostati idapoolses osas vähemad kaevamised M. Auna juhatusel. Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 1973. a.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti