fbpx

Kalmistu

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kalmistu idapoolsesse ossa on rajatud maantee, millega on kalmistu idapoolset osa tugevasti rikutud. Kalmistu ala võis olla ligikaudselt 500-600 ruutmeetri suurune ala, mille pikkus ida-lääne suunas oli 25-30 m, laius põhja-lõuna suunas ligi 20-22 m, kõrgus ümbritsevast madalamast alast 0,5-1 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).
Saadud leidude põhjal oli kalmistu põhiliseks kasutusajaks 15.-17. sajand. Kalmistu kohta endise Liiva kõrtsi läheduses on andmeid Feldmani 1929. a Kambja kihelkonna kirjelduses, lk 24-25 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Luid leiti siit kohalike elanike teateil ka 1966. a mil maanteed laiendati. Kalmistu ala lõhuti suurelt osalt 1980. a mais Tartu-Võru maantee Vooreküla lõigu rekonstrueerimistööde käigus. Enamik luustikke maanteest läänepool asunud alalt veeti teetäiteks kalmistust edelas poole jääva Vooreküla-Prangli tee silla juures. Saadud leiud viidi leidjate poolt enamasti kaasa, vaid mõned noad, sõled ja mündid sattusid Ajaloo Instituuti. Kalmistul ettevõetud päästekaevamistel arheoloog M. Auna juhatusel 1980. a leiti tervemana säilinud läänepoolsest osast ligi 60 luustikku ja nende juurest hauapanuseid. Korduvate matmistega olid varasemad luustikud suures osas lõhutud. Kalmistu lõuna- ja põhjapiir õnnestus kaevamiste enam-vähem kindlaks teha, mõnel määral ka idapiir. Lääne poole paistavad aga matused jätkuvat. Kalmistu ala ülevaatamisel 1980. a mais leiti peale põletamata luude ka põletatud luid, mis tunnistavad ehk kalmistu rajamist varasema põletusmatusega kalme kohale. Kalmistu esitati kaitse alla võtmiseks 1981.a. Mälestisel on 1983. a mais passi koostanud arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti