fbpx

Kivikalme "Muugemägi"

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht .
Kalmet on kruusavõtmisega pikema aja jooksul lõhutud, sealjuures eriti 1970. aastate algul. Seetõttu on suur osa "Muugemäest" ja seal asuvast kivikalmest lõhutud ning tema keskosast on säilinud umbes, 160 ruutmeetrit kruusaaugu keskel ja ääreosast umbes 90 ruutmeetrit kruusaaugu lääneservas. Kruusaaugu keskele jäänud kalmeosa pikkusega põhja- lõuna suunas 25 m, suurema laiusega ida - lääne suunas 11 m moodustas piklik-rombja kujuga järskude (kuni 3 m kõrguste) servadega „saare", kust varises pidevalt alla kultuurkihti ja kalmekive. Kruusaaugu lääneservas asuva kalmeosa pikkus põhja-1õuna suunas on 14 m, laius ida-lääne suunas 8 m. Kalme kunagisele märksa suuremale ulatusele viitavad kohalike elanike andmed ja kruusaaugu lõuna-osas asuvad kunagiste kalmekivide hunnikud, mis on kruusavõtmisel eemale tõstetud. Enne 1975.a alustatud avariikaevamisi olid kalme säilinud osad kaetud tiheda lepavõsa ja võrdlemisi tugeva rohukamaraga, millest ulatusid ajuti välja suuremate kalmekivide sammaldunud nukid. Arheoloogilistel kaevamistel uuriti kalme ääreosa, millest on järgi jäänud viimane kivikiht ja osalt suuremaid kive. Kruusaaugu keskele jääval kivikalme säilinud keskosal uuriti 40 ruutmeetrit kõige varisemisohtlikumat lõunapoolsest otsast, kust on eemaldatud kaks kihti väiksemaid täitekive ning alles jäänud suurematest kividest moodustuv vare. Seni läbiuurimata 120 ruutmeetriselt alalt kalme keskosas on eemaldatud võsa. Võrdlemisi tugeva rohukamara alt ulatub välja suuremate kalmekivide nukke, mis ajuti asuvad põhja-1õuna suunas ridastikku. Samuti kindlustati ekspeditsiooni vältel säilinud kalmeosade kõige varisemisohtlikumaid lõike buldooseriga toeks lükatud kruusavallide ja oksakuhilatele kuhjatud läbiuuritud kalmepinnasega (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).
Muistis on seniste uurimustulemuste põhjal dateeritav 4.-5. sajandisse. A. Tiitsmaa, Maarja-Magdaleena kihelkonna kirjelduses, 1921. a, lk, 44 on vaid märge, et "Körenduse külas on "Muugemägi" (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1974.a sügisel saatis kohalik autojuht J. Pruus tolleaegsesse Eesti NSV Riiklikku Etnograafia Muuseumi "Muugemäelt" leitud õõneskumera lõikega pronkskäevõru ja ketassõle, mis saadeti sealt edasiAjaloo Instituuti. 1974.a. oktoobris inspekteerisid seda muistist arheoloogid S. Laul ja K. Jaanits (vt. S. Laulu aruanne Ajaloo Instituudi arhiivis). 1975.a. 17. märtsil muistist inspekteerinud arheoloogid A. Lavi, V. Lõugas ja K. Jaanits leidsid savinõukilde ja põletatud luid . 1975.a. mais puhastasid kalmet inspekteerinud arheoloogid A. Lavi ja M. Laul kalme ääreosa võsast ja kindlustasid mitmeid eriti varisemisohtlikke lõike. 1975.a. juunis alustati muistisel A. Lavi juhtimisel arheoloogilisi kaevamisi. Kalme säilinud ääreosa koosneb suuremate kivide osas ühekordsest ja väiksemate kivide osas 3-4 kordsest kivivarest, mis ei moodusta selgepiirilisemat konstruktsiooni. Muistise uuritud keskosast avastati samuti võrdlemisi tugev kivivare, mille keskel võib märgata ridastikku asetatud raudkividest moodustuva konstruktsiooni jäänuseid. Esindatud on põhimiselt põletusmatus. Leiumaterjalist moodustas enamiku käsitsi valmistatud keraamika, mõned kedrakeraamika fragmendid, tiiglikatkendid, Metallleidudest olid esindatud pronksist profileeritud sõled, üks tähekujulise jalaga pronksist ambsõlg ja seni Eestis unikaalse kujuga rauast ambsõlg. Levinud legendi kohaselt olevat siin asunud kunagi "muukede klooster". Nimetus "Muugemägi“ ongi arvatavasti seostatav sõnaga munk = muuk, -gi, -ga. (vt. V. Pall, Põhja—Tartumaa kohanimed, Tallinn, 1969, lk. 146). Mälestisele on koostanud passi 1975.a novembris arheoloog A. Lavi. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti