fbpx

Asulakoht

Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.
Lagedal põllul on asulakoha kultuurkihi leidmisel teatavaks orientiiriks kaks kivihunnikut, mis asuvad maanteest 80 m ja 220 m ida pool. Asulakoha kultuurkihi põhimine levikuala jääbki kahe kivihunniku vahele, Lähte-Elistvere maanteest ligikaudu70-220 m ida suunas, Igavere teest 70-280 m põhja poole. Muistise kultuurkihiga ala pikkus põhja-lõuna suunas on 200 m, laius keskmiselt 150 m, asulakoha pindala oleks seega keskmiselt 3 ha. Asulakoha lääneosas, kõrgemal nõlval on kultuurkiht üsna õhuke (15-25 cm), osalt on välja küntud liivaviirge. Elistvere teest 120 m ida pool muutub kiht tumedamaks, esineb lagunenud söe- ja kivipuru, samuti keraamikat. Intensiivsem, tume kultuurkiht, mis sisaldab söepuru, kolde- ja ahjuvarede lagunenud kivipuru ning muinasleide tuleb nähtavale põllu idaserval, Elistvere teest 170-220 m ida-kirde pool. Leiurohke kihi paksus ulatub siin 40-60 sentimeetrini. Kohati võis näha, et sahk oli lõhkunud kolde(ahju)varesid, tuues kivid ja süsise-tuhase mulla künnikihti. Kui asulakoha lääneosas on muld kündmisel põhjani segi pööratud, siis idaosas võib olla säilinud puutumata asulakihti. Põllu idaäärest ulatub asulakihti veel l0-15 m ida poole (üsna intensiivse kihi paksus on keskmiselt 60 cm), kaugemale jääb juba voortevahelise nõo turbapinnas. Tuleb ka arvestada, et kallakul on kõrgemalt, lääne poolt kihti erodeerunud madalamale, voore jalamialale (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).
Asulakoha võib dateerida I aastatuhande lõppu - kuni 18.sajandini. Asulakoha selgitas maastikul välja 1975. a arheoloog A. Lavi. Tõenäoliselt sama kohta käsitleb H. Jõgi 1951. a leiuteade, kus ta informeerib leitud ehetest, müntidest ja keraamikast, samuti on välja küntud tuhaseid tuleasemeid jms (vt teade Ajaloo Instituudis). Arheoloog A. Lavi on muistise ala 1980. aastatel korduvalt inspekteerinud, sealjuures põhjalikumalt 03.10.1985. a. ja koos Ajaloo Instituudi geoarheoloogia labori töötaja Elna Haibaga 1993. a sügisel (vt. A. Lavi aruannet Ajaloo Instituudis). Asulakihist korjatud eriaegsed savinõukillud jt leiud säiluvad Ajaloo Instituudis. Juula küla on ilmselt likvideeritud mõisamaade laiendamise käigus. Mõisastamine võis toimuda 18. sajandil. 1796. a Mellini atlases on sel kohal Elisenbergi mõjs, 1826. a oli siin Julenhofi mõis, mis 1919 .a Eesti Vabariigi maareformi põhjal jagati Juula küla taludeks (vt Baltisches-historisches Ortslexikon I. Köln-Wien 1985, lk 156) (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti