fbpx

Kultusekivi

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.
Kultusekivi kujutab endast ümarja põhiplaaniga, pikiteljega ida-lääne suunalist hallika värvusega maakivi. Lamedal kivilael on nõrk kallak idast lääne poole. Kivi küljed on võrdlemisi järsud, veidi laugjamad (ca 45°) on ida- ja kagupoolne külg. Kivi pikkus ida-lääne suunas on 2,8 m, laius põhja-lõuna suunas 2,45 m, idapoolse otsa kõrgus 0,55 m, läänepoolne kõrgus 0,45 m, ümbermõõt 7,9 m. Enamasti lõhutud pealispinnaga kivilaest on suhteliselt tervemana säilinud mõnevõrra kõrgem idaosa, kus paiknevad ka säilinud lohud. Lohkude juurde on kivisse raiutud kolmnurk (võimalik, et tegemist on hiljem lisatud piirimärgiga). Kivilae lõunaserval on 1,2 m pikkune sügavam lõhe, veidi nõrgem 0,5 m pikkune lõhe on kivi lae keskosas. Eristatavad lohud paiknevad võrdlemisi tihedalt grupis. On võimalik, et lohke on asunud ka kivilae lõhutud alal (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).
Analoogiliselt teiste väikelohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. Ajaloo Instituudi arhiivis on H. Moora 1928. a märge Elistvere mõisa kuivatist 500 m kaugusel asuvast "ohvrikivist". 1960. aastate lõpul toimunud maaparandustöödel taheti kivi põlluservast eemaldada. Selleks olevat kaevatud kivi kõrvale auk, millest võimsa buldooseri katus välja ei paistnud. Maapinnal mitte eriti suur kivi ulatunud aga veelgi sügavamale ning teda ei õnnestunudki kohalt liigutada. Veendunud tänapäeva tehnika jõuetuses, kuhjasid maaparandajad kultusekivi kohale suure kivihunniku, mis aga varsti ära veeti. Ilmselt lõhkusid suured kivimürakad samuti kivilage. H. Moora pea 50 aastat tagasi antud leiuteate põhjal leidis muistise 1976. a kevadel arheoloog A. Lavi ning esitas selle riikliku muinsuskaitse alla võtmiseks. Mälestisele on koostanud passi 1977. a oktoobris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti