fbpx

Rauasulatuskoht

Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Seniste uurimistulemuste põhjal on rauasulatuskoht dateeritud 10. sajandisse. Piirkonna räburohkust märgati juba ammu. 20. sajandi alguses on Eesti Rahva Muuseumi käsikirjade osakonnas Raatvere kohta teade, et „… paiguti on maapind Kalme mäel raua puruga, ka sütega segatud. Siin olevat vist ka sepa pada vanasti seisnud..“ 1969. a sügisel inspekteeris Raatvere kalmemäge arheoloog V. Lõugas, kes kalmeleidude kõrval leidis ka rauasulatuskoha jälgi. 1975. a võeti muistis muinsuskaitse alla. 1981.-1983. a viidi arheoloog A. Lavi juhatusel Kalmemäel läbi arheoloogilisi kaevamisi. Rauasulatuskoha jälgi avastati kaevendi alalt rohkesti. 1982. a kaevandis tulid päevavalgele kaks rauaräbuga täidetud, kausitaolise kujuga lohu põhja. Viimased olid süvendatud 0,5 m liivapinda ja nende ees oli savikihti tehtud õhutuskanalid. Tõenäoliselt oli tegu räbu ja toorraua sekundaarseks kuumutamiseks rajatud auk-ahjude põhjadega. Ahjude põhjad on radiosüsinik meetodil dateeritud 10. sajandisse. Rauatöönduse ajalist eelnemist kalmistule kinnitaks samuti asjaolu, et räbu esines ka haudade täitekihis, seega šlakk pidi olema maapinnas juba enne haudade rajamist (vt A. Lavi aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostatud pass 1994. a arheoloog A. Lavi poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti