fbpx

Elistvere mõisa park

Ilmekas Jõgevamaa maastiku reljeefsust jälgiv ning erinevatel etappidel rajatud mõisapark.
Elistvere park (17,3ha) koosneb kahest eraldi asuvast osast, mis asuvad Juula-Elistvere teest idas ja läänes. Idapoolses, hooneid ümbritsevas pargiosas kujundati algne korrapärane park ümber vabakujuliseks 19.s. keskel. Puude vahel paiknesid väiksed suletud muruväljakud kaarsillakeste , kivipinkide ja –postidega, millest mõned on säilinud tänini. Selle pargiosa maanteepoolset külge piirab võimas tammeallee, mille varjus kulgeb tee Kurule. Kirdes ühineb park Elistvere järve äärse metsaga. Endise teenijate maja alt voolas välja keldriallikas, mille vesi jooksis tiiki ja sealt mööda kanalit Elistvere järve. Läänepoolne neljakandiline pargiosa oli tihe ja varjurikas. Seda läbisid looklevad jalgrajad. 1997 a. alustas Elistveres tegevust loomapark. Sellega seoses on pargi idapoolse osa funktsioon muutunud. Pargi üldine planeering, välja arvatud algne barokkaed, on siiski tänaseni loetavad. Puistu liigirikkus pargis on keskmine (33), valdavalt kodumaised liigid. Tavalisest erinevalt on pargipuud saavutanud tähelepanuväärse kõrguse – harilik saar, harilik pärn, harilik tamm, vene lehis ja harilik kuusk on ületanud 35 m piiri.
Elistvere mõisa park rajati 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Kuuludes omal ajal kümne kaunima maapargi hulka Eestimaal. Inglise stiilis pargi osadeks olid barokkaed peahoonest kirdes ning ümbritsev looduspargiks kujundatud maastik voorede ja järvedega. Pargist annavad hea ülevaate säilinud mõisasüdamikuplaanid aastatest 1825 ja 1872.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti