fbpx

Hellenurme mõisa park ja allee

Valgamaa esinduslikemaid mõisaansambleid. 19. sajandi II poolel kuulus mõis tuntud loodusteadlasele ja akadeemikule, Siberi ja polaaruurijana kultuuri- ja teaduslukku läinud Alexander von Middendorffile (1815-1894), kes mõisa hoonestuse koos pargiga ajastu võtmes ümber kujundas. Ekspeditsioonidelt kaasa toodud võõrliike on kasutatud pargi puistu mitmekesistamisel.
Mõisasüdame kujunduses on ülekaalus Lõuna-Eesti mõisaarhitektuurile omased vabaplaneeringule omased jooned. Hoonestus ei koondu mitte teineteisele vahetult alluvatesse hierarhilistesse ansamblitesse, vaid tervikpilti kujundav üldkompositsioon on saavutatud läbi aimatavate aktsentide. 19. sajandi romantilisele maitsele omaselt avanevad pargipuistust vaated nii mõisa peahoonele kui rohketele kõrvalhoonetele, moodustades üheskoos arhitektuuriajalooliselt huvipakkuva terviku, mis sobitub hästi ümbritsevasse maastikku. Vaated peahoonele on jäetud avatuks. Härrastemaja esine ringteega ümbritsetud muruväljak laseb suhteliselt väikesel ehitisel pääseda mõjule juba eemalt. Mõisa hoonestuse endasse haarav park on kujundatud vabaplaneeringulisena kontrastsete puudegruppide ja avatud muruväljakute vahelduvas rütmis. Peahoone taga olevalt avaralt aasalt avanevad vaated paisjärvele ning avamaastikku. Pargi põhiosa moodustab aga tiheda iseloomuga puistu ansambli lääneosas. Selle kujundajaks loetakse Alexander von Middendirffi. Puuliikidest domineerivatele kodumaistele tammedele, pärnadele on kontrastiks istutatud euroopa ja siberi nulgusid ning alpi seedermändi. Pargiosa keskossa jääb väike pargisarnane väljak, kus asus omaette vaatamisväärsusena tänaseks hävinud paviljon, mille asemeni viib peahoone juurest pärnaallee, mida läbivad vee äravoolu tagavad kraavid olid varem ilmestatud sillakestega (Juhan Maiste, 1985). Hellenurme mõisapargi koosseisu jääb ka mõisasüdamest loodesse jääv Hellenurme mõisa kalmistu, kuhu on maetud teiste seas ka loodusteadlane ja akadeemik Alexander Theodor von Middendorff.
Park on rajatud tõenäoliselt mõisasüdame väljaehitamise perioodil 18. sajandi lõpul. Pargi vanusest annavad tunnistust mitmed sellest perioodist pärinevad alleed. Praegune vabakujunduslik park on rajatud varasema kohale 19. sajandi II poolel. Pargi lääneosa rajamisel osales mõisnik Alexander von Middendorff isiklikult. Hiljem on parki laiendatud pargi kaguosas paiknenud aiamaade arvelt.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti