fbpx

Hellenurme mõisa peahoone

Valgamaa esinduslikemaid mõisaansambleid. 19. sajandi II poolel kuulus mõis tuntud loodusteadlasele ja akadeemikule, Siberi ja polaaruurijana kultuuri- ja teaduslukku läinud Alexander von Middendorffile (1815-1894), kes mõisa hoonestuse koos pargiga ajastu võtmes ümber kujundas.
18. sajandi viimasel veerandil barokses võtmes valminud peahoone ehitati 19. sajandi II pooles ümber järelklassitsistlikus laadis. Põhimahus 1-korruseline poolkelpkatusega krohvitud kivihoone keskosa rõhutanud baroksetes vormides voluutfrontooni asemele kerkis ümberehituse käigus pilastritega raamitud 2-korruseline keskrisaliit, mida kroonib kolmnurkfrontoon. Hoone nurgad rusteeriti ja hoone esi- ning tagafassaadile lisati kivisoklil puidust historistlikud väljaehitised: peasissepääsu ette puitpalkon ning tagafassaadile suur klaasveranda. Barokse ilme on säilitanud peahoone laiad ümarkaarsed aknaavad koos sinna juurde kuuluva krohviraamistuse ja lukukividega. Ümberehituste käigus said uue ilma ka siseruumid, 19. sajandi II poolest pärinevad nii anfilaadses süsteemis paiknevad peakorruse ruumid kui neis asetsevad kõrged kahhelahjud ja tahveluksed, aknad ning saali parkettpõrandad. Oma barokse ilme on säilitanud ka hoone võlvitud soklikorrus. (Juhan Maiste, 1985)
Hellenurme mõis kujunes iseseisva mõisakeskusena välja 17. sajandi keskpaigas. Mõisa valdused läksid 1738. aastal Bruiningite perekonnale, kelle eestvõttel valmis 18. sajandi viimasel veerandil mõisa baroksetes vormides peahoone. 1850. aastal läks mõis Middendorffide perekonnale. 1853. aastal päris mõisa tuntud loodusteadlane ja akadeemik Alexander von Middendorff (1815-1894), kelle omandis ehitati ajastule omases võtmes ümber härrastemaja ja täiendati istutustega parki. (Juhan Maiste, 1985)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti