fbpx

Rootsi abimõisa peahoone, 17.saj.

Mälestise tunnusteks on autentsena säilinud arvatavalt 17. sajandist pärinev tellistest hoonekehand, algupärane katusekuju, vahelae ja katusekonstruktsioonid (nn poola laudisega talalaed), tellis- ja laudpõrandad, algupärane ruumistruktuur ja viimistluskihid nii eksterjööris kui interjööris.
Ruudukujulise põhiplaaniga kahekorruseline tellishoone, millel kõrge kelpkatus. Mõlemad korrused analoogiliselt vaheseintega jaotatud viieks ruumiks, mis paiknevad ümber keskse korstnajala. Välisseinad kohati 75 cm paksused. Korruste vahel kulgeb välisseintel lai ja lame vööditaoline karniis. Teisele korrusele pääseb puidust välistreppi mööda. Mõlema korruse ruumidel on talalaed nn "poola laudisega". Tegemist on väga omapärase hoonega, mida rahvatraditsioonis kutsutakse "rootsi kasarmuks". Hoone 17. sajandi päritolule viitavad ka ehituslikud tunnused (O. Suuder).
Hoonet kutsutakse "rootsi kasarmuks" mis viitab põhjasõja eelsele päritolule. Ajaloost andmeid vähe teada. Kuulus karjamõisana Ahja, hiljem Kurista mõisa juurde. Enne 1944 oli omanikuks Eduard Märs, hiljem tema tütar Emilie Märs, alates 2004.a. Ilme Märs, hoone oli kasutusel elamuna.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti