fbpx

Tammistu mõisa park, 19. saj

19. sajandi mõisaarhitektuuri iseloomulik näide. Mälestise tunnuseks on säilinud 19. sajandile iseloomulik pargistruktuur koos säilinud haljastuse, teedevõrgu ja maastikuvormidega.
Keskmise suurusega segastiilis park. Peahoone ees on regulaarne eesväljak ringteega, kuhu küljelt suubub pikk sissesõidutee. Väljaku äärel korrapäraseid puuderidu, väljaku keskel vabakujuliselt üksikpuid, heas paigutuses, grupiti: tamm-nulg. Väike poolkaarekujuline, külgedel kahe tammega rõhutatud väljak on ka peahoone taga. Siin säilinud ka mõned puuderidade fragmendid. Pargi põhiosa on peahoonest sõltumata, asub küljel, on heatasemeline vabakujuline park, mille tsentris suur ebakorrapärase kujuga tiik saarega keskel. Saare ühel otsal kõrgendik, kus võis asuda paviljon. Teine paviljonikoht on arvatavasti sirelitega piiratud ringis pargi äärel. Tiigiga külgneb kolmeosaline keskväljak, mis ääristatud kontrastselt suurte kuuserühmadega kõrvuti lehtpuudega (kuusk-vaher-saar-pärn). On ka rühmiti nulgi. Esiväljakul esines siberi nulgude kõrval palsamnulg, pargis seedermänd (1969). Teiselpool sissesõiduteed viljapuuaed. Üksikuid pargipuid (tamm, pärn) jääb ka sissesõiduteest paremale edelasse suunduva tee äärde. Viimase ja mõisa vahele jääb pargiga maastikuliselt liituv haljastamata parginiit (heinamaa). Pargist loodesse suundub ca 150 m pikkune allee.
Mõisapark on rajatud 19. sajandil, samaaegselt mõisa peahoone ehitusega.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti