fbpx

Tammistu mõisa peahoone, 19. saj

19. sajandi keskpaiku rajatud hilisklassitsistlik mõisa peahoone, 19. sajandi mõisaarhitektuuri ilmekas näide ja dominant mõisakompleksis.
Ühekorruseline katusekorrusega krohvitud kivihoone, millel kõrge katuseplekiga kaetud viilkatus, sissepääsu esisele ringväljakule avaneb peafassaad on kolmnurkfrontooni ja nelja joonia pilastriga kahekorriselisel keskrisaliidil mis katusest kõrgem kuid hoone mahust ei eendu, selle ees kivitrepp, katuses poolümarad uukaknad, hooviküljel peafassaadiga sümmetriliselt paiknev väljaehitus, mis algselt oli põhikorrusega ühekõrgune lahtise balkoniga, hiljem kahekorruseliseks ehitatud. Soklil tugevalt profileeritud horisontaalne krohvliigendus. Hoone põhikorrusel on osaliselt säilinud 1860. a. pärinevad profileeritud vertikaalimposti ja raamistuse ning sepissuluatega originaalaknad, ühe ja kahe poolega siseuksed, korruseid ühendav klassitsistliku piirdega puittrepp. Osaliselt säilinud lagede krohvitud puidust peegelvõlvid, laudpõrandad, avade piirdeid jm detaile. Keldritel tellisvõlvlaed ja sillused, algupärased tahutud palkidest vahelae- ja katuse puitkonstruktsioonid. Sihvaka pitsiga punasest keraamilisest tellisest korstnad on krohvitud.
Tammistu mõis loodi 18. sajandi algul, mil ta eraldati Kavastu mõisast. Mõis on läbi aegade kuulunud paljudele omanikele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli ta Gustav von Rathlefi valduses. Vabadussõjajärgsel perioodil kuulus mõis ühiskonnategelasele Alice Kuperjanovile. Mõisa peahoone on hilisklassitsistlik kiviehitis tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast. Aastatel 2006-2015 kestsid restaureerimis- ja rekonstrueerimistööd ning 2015. aasta augustis avati mõisas Tammistu perekeskus erivajadustega noortele ja nende peredele.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti