fbpx

Saadjärve mõisa park, 19.saj.

Maastiku reljeefsust ärakasutava erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide
Suure 11,86 ha maastikupargi reljeef on suure langusega Saadjärve suunas, sest park asub Saadjärve voore nõlval. Park on olnud kujundatud suurejoonelise maastikupargina, mille lahutamatuteks elementideks on looklev teedevõrk ja ümbritsevale alale avanevad vaated. Kasutatud ka üksikuid regulaarseid istutusi. Tagaväljak on olnud kitsas avar ala, millelt on avanenud kaunid vaated ümbritsevale maastikule. Terrassidel on asunud iluaed, pargi kõrval on asunud ehiselementidega õunapuuaed. Peahoone esisele alale on hiljem rajatud tiik. Mõisale kuulus ka järve ja maantee vahele jääv parkmets, kus kulgesid looklevad jalutusteed ning avanesid vaated Saadjärvele. Parkmetsas Saadjärve kaldal asub üks Kalevipoja lingukividest. Hoonest ja hoone esiselt alalt on avanenud suurepärased vaated Saadjärvele, Äksi kirikule ja Kukulinna mõisale. Peahoone ees on säilinud vanu graniidist aiaposte. Peahoone ümbritsev pargiosa on piiratud uue metallaia ja väravatega. Kukulinna mõisani viivat teed ääristasid hõberemmelgad, mis on enamuses kahjuks hävinud. Domineerivateks liikideks on harilik pärn, harilik tamm, harilik vaher, harilik saar. Leidub ka harilikku tamme ja sangleppa. (pargiankeet, 2002) Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 4 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Saadjärve pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane. (allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)
Algne regulaarne park rajati 18. – 19. sajandi vahetusel, kui valmis peahoone. 19. sajandi II pool rajati pargi vabakujuline põhiosa. 19. sajandi lõpus on hulgaliselt sisse toodud eksoote
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti