fbpx

Kärkna kloostri territoorium, 13-16.saj.

Kärkna klooster oli Baltikumi tsistertslaste suurimaid keskusi
Endise kloostri territooriumil on vaadeldavad maastikus kõrgemad osad ning osaliselt ka maakivimüüri jupid. Kloostri endiseaegseid mastaape on käesoleval hetkel raske hoomata.
Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, ka hiljem oli klooster tihedalt seotud piiskopi ja tema suurvasallidega. Kirjalikud andmed asutamisaja kohta on erinevad (1228, 1233). 1234 oli hoonestik juba püstitatud; samal aastal vallutasid kloostri venelased. Purustused polnud ilmselt suured, sest juba 1240. a-il tegutses klooster taas. Ta oli Tartu NW-poolseks eelpostiks, seetõttu tugevasti kindlustatud. - Madalal tasasel maastikul paiknevana tugines klooster eelkõige veekaitsele: Amme jõest oli kaevatud kunstlik jõeharu ja vallikraavid, mis moodustasid 2-kordse veetõkke. Avarat (u. 100x120 m) kastellilaadset trapetsikujulise põhiplaaniga kloostrit ümbritses 2,6 m paksune suurtest maakividest müür, mis valmis arvat. juba 13. s-1. Müürist eenduv, ümartornidega kindlustatud tõstesillaga väravaehitis sai lõpliku kuju 15.-16. s., samast ajajärgust pärines ka ümar-torn NW-nurgal. NO-nurgas oli väike kabel sissepääsuga väljastpoolt ringmüüri, seega juurdepääsetav ka ilmlikele. Tegemist on 1397 mainitud v. Tiesenhausenite või 1420 nimetatud Miikaeli kabeliga (võimalik, et identsed). - Tõen. 14. s. valmis ka neljast ümber kvadraatse sisehoovi paiknenud hoonetiivast koosnev peakorpus, mis üldlahenduselt sarnaneb konvendihoonega. Sellest erinevalt hõlmas kloostrikirik aga kogu N-tiiva. Harvaesinevalt oli kirik 2-korruseline (sama kabel Padise kloostrikiriku O-travee all). Ühelöövilise viie traveega peakiriku all paiknes niisama pikk 2-1ööviline 10 traveega allkirik, mille O-võlvik oli altarite paigutamiseks jaotatud vaheseinaga kaheks kabeliks. - Klausuuri teiste tiibade kohta, mida ühendas ümber sisehoovi kulgev ristikäik, on vähem andmeid. O-tiivas külgnes kirikuga käärkamber selle all oleva kabeliga, kuhu on ka maetud. Samas tiivas olid ka kerishüpokaustiga köetav kapiitlisaal ja dormitoorium. Ristikäigu S-tüvas oli väike polügonaalne nn. kaevumajake (Riia toomkiriku kõrval ainus teadaolev Vana-Liivimaal), mis lubab määrata ka refektooriumi asukohta. W-tiib kuulus sisekorra kohaselt konversidele. Nähtavasti paiknesid ringmüüri S-seina siseküljel abihooned. - Kloostri peahoonet ümbritses vähemalt kolmest küljest parhamilaadne ringmüür. Vahetus läheduses on olnud surnuaed ning SW-nurga juures vallikraavil vesiveski. Säilinud on ka jäljed kloostriaegsetest kalatiikidest. - 1888 tehti varemeis väljakaevamisi (R. Guleke). (Eesti Arhitektuur K. Alttoa)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti