fbpx

Uderna mõisa peahoone 19. saj

Neoklassitsistliku härrastemaja näide Tartumaal.
Arvatavasti 18. sajandi lõpul ehitatud ühekorruselisele kivihoonele lisati teine korrus ning 2-korruseline suure saaliga juurdeehitis. Tähelepanu väärib pargipoolne neoklassitsistlik fassaad: nurgakvaadritega rõhutatud kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, akendevahelised kaar-nišid, lihtsad ehispinnad ja karniisid. Saaliosal on kõrged kaaraknad, seinu liigendavad pilastrid. Algsesse hoonesse pääses keskelt, ruumijaotus oli anfilaadne. Terviklikuna on säilinud saali ja salongi interjöör, kus laes ja seintel on neo-barokset stukki imiteerivaid papjee-mašeest kaunistusi. Saalis on kaks, söögisaalis üks neobarokne kamin. Hea tisleritöö näiteks on neoklassitsistlikud tiibuksed. (Eesti Arhitektuur. IV. Tallinn "Valgus". 1999)
Esmateated Uderna mõisast pärinevad Udernalli nime all 1486. aastast, mil see kuulus Tiesenhausenite suguvõsale. Hiljem on mõis tihti vahetanud omanikke ning on kuulunud Volskytele, Sbinskytele, Günstenberile jt. 1873. aastast oli omanikuks Oscar von Fuchs. 1921. aastal mõis riigistati ja anti Tartu Haigekassale trükitööliste suvekoloniidiks. Hiljem sai sellest Invaliidide kodu ja 1959. aastal haigla. Praegu on mõisas Rõngu valla Uderna hooldekodu. Härrastemajale anti praegune kuju 19. sajandi viimasel veerandil.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti