fbpx

Rõngu linnuse varemed, 14.-16. saj

Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s vasalllinnuse varemed,Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s vasalllinnuse varemed

Veel ajalugu (Rõngu valla koduleheküljelt http://www.rongu.ee/?go=vaatamist) Rõngu alevikust 2 km loodesse jääb Lossimägi, kus asus Rõngu vasallilinnus. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse täpset ehitusaega ei teata, arvatavasti rajati see 1340.a. paiku. Materjaliks oli tellis, vähemal määral põllukivi. Müüride tugevuse pealt kokku ei hoitud, väravamüür oli 1,93 m paks. Kastellilaadses pealinnuses paiknesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Nelinurkset sisehoovi ümbritsesid kolmest küljest kahekorruselised talalagedega hoonetiivad. Tõenäoliselt pärast pealinnuse valmimist tehti välismüüri idakülge suur eenduv väravaehitis. Seal sissesõidutee kohal paiknes kõrge avar võlvitud ruum, mida kasutati kabelina. Arvatavasti oligi see Püha Risti kabel, mida nagu linnustki mainitakse aastal 1413. Siis on paavst Johannes XXIII andnud pattude andeksandmise kirja Rõngu Püha Risti kabeli külastajaile ja toetajaile. Sündmus võis tähistada suurema ehitusperioodi lõppu. Linnuse edelaküljele rajati hiljem eeslinnus, mille kuju ja ulatuse kohta puuduvad andmed. Lossi ehituskive antud pikas inimahelas käest kätte. Kui loss valmis sai, läinud ehitusmeister tala kandes koos pojaga üle Ametimäe. Väsinud isa öelnud pojale: „Mina olen nõrk,et sellesama all nõtkun, sina oled veel nõrgem ja need, kes peale meid tulevad, on veel nõrgemad.“ Augustis 1558 alistus Rõngu loss vastupanuta venelastele. Sama aasta septembri lõpul tungis Tartu piiskopkonda Liivi ordu koadjuutor Kettler, kes tegutses ka Rannu all. Mõne nädalaga vallutasid orduväed kolm kindlust ja võtsid tublisti sõjasaaki. Ainult Rõngu lossis panid venelased ligi kuu aega vastu. 29. septembril sai Kettler Rõngu siiski kätte. Novembri lõpus lasi Kettler oma väe talvekorterisse, enne aga purustasid orduväed Rõngu linnuse ja panid selle põlema. Linnamäe võtsid taas üle venelased, kes vahepeal olid ümbruskonnas tublisti soomust teinud. Poola ajal 1583.a. läks linnus jesuiitide valdusse, kes rajasid siia oma keskuse. See oli tähtsamaid jesuiitide keskusi Põhja – Liivimaal. Aastal 1625 põletasid jesuiidid linnuse maha. Kuid mõnedel andmetel olnud isegi Rootsi ajal osa linnuse ruume, sealhulgas kabel, veel kasutuskõlblikud. Ka Lossimäel asunud keldreid kasutatud veel 17.sajandil. Peale Põhjasõda 18.sajandil muutus linnus lõplikult varemeiks. Kui hiljem rajati Lossimäele Suure – Rõngu mõis, kasutati varisenud müürikive hoonete ehitamiseks.,Rõngu vasallilinnus asus Tartu piiskopkonna edelaosas; kuulus Tõdwenitele. Tugines kõrgustikukaitsele, põhiosas püstitati enne tulirelvade kasutuselevõttu, tõenäoliselt 14. sajandil. Ristkülikulist sisehoovi ümbritsenud 2-korruselised talalagedega hoonetiivad moodustasid kastellilaadse pealinnuse, millest on ulatuslikumalt säilinud idakülje tellistest välismüür. Sellest ida poole rajati tõenäoliselt pärast pealinnuse valmimist eenduv väravaehitis, kus sissesõidutee köhal paiknes avar võlvruum - ilmselt Püha Risti kabel, mille mainimine 1413 tähistab arvatavasti suurema ehitusperioodi lõppu. Eeslinnuse kuju ja ulatuse kohta andmed puuduvad. Linnus kannatas Liivi sõjas ning oli alates 1583. aastast jesuiitide valduses. Rootsi aja algul oli osa ruume, sealhulgas kabel veel kasutuskõlblikud. Alates 18. sajandist varemeis. (Eesti Arhitektuur. IV. 1999)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti