fbpx

Unipiha mõisa park, 19.saj.

Maastiku reljeefsust ärakasutava mõisapargi tüüpiline näide.
Väike 3, 55 ha park on rajatud C.J.Seidlitz’i poolt 19 saj III veerandi algul segastiilis. Hiljem on von Rücker’i poolt parki täiendatud groti ja hobuserauakujulise tiigiga, mille keskele jäi saareke. Pargis asus kokku kolm põhjaveetoitelist tiiki, mis olid omavahel ühenduses maa-aluste torude kaudu; praeguseks tiikide vaheline ühendussüsteem enam ei toimi. Parki on rajatud väikesi kunstlikke künkaid, millest ühes paiknes tiigile avatud grott. Pargi esiväljakule, mida ümbritsevad üksikud põlised tammed ja lehised, suubub diagonaalselt parki läbiv tammeallee. Pargi põhiosa asub tasasel alal, lõuna poolne peahoone tagune ala laskub terrassidena. Seal asunud barokne terrassaed on hävinud. Regulaarpargi teedevõrgustik on jälgitav. Osaliselt on säilinud parki ümbritsenud maakividest piirdemüür. Domineerivaks liigiks on harilik pärn. Leidub harilikku tamme, euroopa lehiseid ja arukaski ja harilikku kuuske. Tähelepanuväärseteks üksikpuudeks on vanad harilikud elupuud, harilik pärn, grupp euroopa lehiseid, harilik tamm (ü.m. = 4,45 m) . Tähelepanu väärivad ka arukase lõhislehist vorm ja suurelehine pärn Parki ümbritsevad lainjal moreenmaastikul asuvad põllud ja rohumaad. Pargi juurde kuulusid silmatorkavate maastikku kujundavate elementidena kaks parkmetsa: Kambja tee ääres olev männik Unipiha linnamäega ja Arike tee ääres olev kaasik nn. „Kalmemäega“. (V. Ranniku, 1973; pargiankeet, 2002) Kaardi- ja pildimaterjal: vana (mõisa)kaart Unipiha mõisa kaart 1908.a. EAA F. 2469, n. 1, sü 673 Unipiha mõisa plaan 1862.a. EAA F. 1393, n 1, sü 88 Unipiha mõisa plaan 1810.a. EAA F. 1393, n 1, sü 73
XVIII sajandil rajatud barokne terrassidega ehisaed XIX sajandi III veerandi alguses rajatud vabakujuline pargiosa 1890ndatel rajatud grott ja hobuserauakujuline tiik
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti