fbpx

Meeri mõisa park, 19. saj

Tartumaale iseloomuliku vana 19. sajandi alguse mõisa juurde kuulunud regulaarpargi tüüpiline näide, milles on säilinud vana algupärane teedevõrk ja fragmendid teid ääristavatest pärnadest.
Väikese 3,37 hektari suuruse valdavalt regulaarse lahendusega pargi esiväljak on pikk, ovaalse kujuga avar muruväljak, mis on piiratud sissesõiduteega ja ääristatud üksikute põlispärnadega. Pikiteljel poolitab väljakut vaid jalgtee, mille algus on markeeritud madalate graniidist ümarsammastega. Esiväljaku keskteljel, seega ka hoone keskteljele on orienteeritud sirge sissesõidutee. Väljakut liigendavad vähesed puuderühmad, ääristavad aga mõned regulaarsed puuderead. Tagaväljakuks on kitsas muruplats. Pargi põhiosa jääb peahoonest lõuna-kagusuunas ja koosneb regulaarselt ristuvatest pärna-alleedest (kunagi olnud pügatud); alleede vahelisi ruute poolitavad diagonaalid, mis omakorda lõikuvad väljaku keskosas oleva väikese ringiga. Peahoone küljele jäävad lookleva planeeringuga alleed. Pargi regulaarset osa pehmendab hilisem vabakujuline istutus lõuna ja ida küljel. Regulaarne teedevõrk on hästi säilinud. Säilinud on ka 6 ümara põhiplaaniga graniidist posti, mis asuvad pargi lõunapoolse sissepääsutee otsas. Tiigid asuvad lautade vahele moodustunud sisehoovis ja viinaköögi ning sauna vahetus läheduses. Vaated on suunatud piki alleedega ääristatud pargis kulgevaid teid, samuti piki sissetulevat alleed otse peahoonele. Puuliikidest domineerib harilik pärn. Märkimisväärselt esineb ka harilikku vahtrat. Tähelepanu väärib arukase punaselehine vorm. (Pargiankeet. 2002)
18. sajandil rajati mõisapargi barokkansambel, 19. sajandi algul rajati pargi regulaarne osa. 19. sajandi lõpul tehti hilisem vabakujuline istutus.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti