fbpx

Meeri mõisa peahoone, 19.saj.

Klassitsistliku härrastemaja näide piirkonnas. Mälestise tunnuseks on säilinud ajalooline hoonekehand ja selle välisilme ning säilinud algupärased arhitektuursed detailid ja ehituskonstruktsioonid.
Algselt on olnud ühekorruseline kõrge soklikorrusega varaklassitsistlikus stiilis ehitis, kaetud lameda kelpkatusega. Tänapäeval on hoonel kaks korrust. Hoone soklikorrus on kogu ulatuses rusteeritud, mida liigendavad baasidele toetuvad pilastrite soklid. Soklikorrus on põhikorrusest eraldatud laia profileeritud karniisist vahevööga. Ka katuseräästa all oli lai eenduv ja profileeritud karniis, nüüdseks on see taandunud korrustevaheliseks karniisiks. Seinapinnad on vertikaalselt liigendatud laiade pilastritega, mille kapiteelid ei ulatu toetuma räästakarniisi. Pilastritel on aknalaudade kõrgusel vahevöö ning nende all kuni soklini on pilastri pind liigendatud tahvliga. Pilastrid on ka teistel külgedel. Soklikorruse aknad on ruudukujulised, pealt lameda kaarega, mille keskel lukukivi. Põhikorruse akende kohal eenduvad profileeringuga frontoonid. Esifassaadil ja tagafassaadil on olnud suured lahtised verandad, mis ei ole säilinud. Ruumide jaotus on anfilaadne. (Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Tartu rajoon.)
Mõis kuulus piiskopiajal Tartu toomkapiitlile. Poola ajal anti mõis Tartu raehärra Meyer ile eluaegseks kasutuseks, hiljem redutseeriti. 1731. aastal kinkis keisrinna Anna mõisa von Boye le. Pärast seda vahetusid omanikud tihti. 1830. aastatel omandas mõisa krahv Zalusky. Viimane omanik oli Carl Johann Seidlitz. Mõis võõrandati ja tükeldati 1920. aastal. 1924-1964 tegutses hoones lastekodu, 1964-1999 eriinternaatkool. Peahoone pärineb 19. sajandi algusest, verandad 19. sajandi lõpust. 1950. aastatel on peahoone lõunapoolsesse otsa tehtud juurdeehitus. Peahoonele on lisatud teine korrus. Juurdeehituste käigus on rikutud interjöörid.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti