fbpx

Luke mõisa park, 19. saj

Neobarokkpargi tähelepanuväärne näide, kus on säilinud fragmente ka algsest 18. sajandi lõpu regulaarpargist.
Pargi kujundajaks ja viimase peahoone arhitektiks peetakse R. von Engelhardi. Park asub kolmel eritasapinnana paikneval terrassil. Pargi juurde kuuluvad 0,3 km pikkune Nõo poole suunduv läänepärna-allee, 1 km pikkune Pangodi poole suunduv läänepärna-allee ja 1,3 km pikkune Unipiha mõisa poole suunduv pärna-allee. Kõrgel mäerinnakul on suur okaspuumets, mille esiserv on kujundatud raietega pargimetsa ilmeliseks. Luke park on stiilipuhas historitsistlik park, kus domineeris pseudobarokne lahendus. Põhjast lõunasse jagavad tiigid mõisaansambli kahte ossa: lääne poole jäävad park ja eluhooned, ida poole majapidamishooned koos õunaaia ja kasvuhoonega. Pargi idapoolset osa lahutab läänepoolsest osast Voika ojale kaskaadidena rajatud viiest tiigist koosnev tiikidesüsteem, mille paisutusseadmed ja neil asuvad sillad on olnud suurtest, tahutud ja hästi sobitatud graniitplokkidest. Säilinud on graniidist väiksemaid poste, samuti sissepääsu juures kaks suuremat väravaposti. Pargi võib tinglikult jagada kuueks osaks. * Esinduslik osa, kus võimas läänepärna-allee viib mõisahoone esisele väljakule, mille suuri murupindasid kaunistavad põlispuudegrupid. * Barokkstiilis kujundatud osa pügatud hekkide ja boskettidega, kus muruväljaku ümber on neli ühetaolist pügatavatest elupuudest bosketti, nende pikematel külgedel kaks pügatavatest pärnadest ristkülikut, keskel ringid. * Kolmandasse pargiossa viib kivitrepp, mida valvavad lõviskulptuurid. See on varjurikkam, keskteljel pärna-allee, millest paremal pärnahekkidest labürint, vasakul pärnadega raamitud muruväljak. * Neljas - astme võrra madalamal asuv pargiosa, kus muruväljaku keskel ja ühtlasi ka peatelje lõpetuseks asub skulptuur. * Viies iseseisev osa on korrapäraselt istutatud tammede ja pärnadega. * Terrassiliselt laskuv viljapuuaed teisel pool tiikidekaskaadi. Domineerivaks liigiks on harilik pärn, esineb ka harilikku tamme, lääne pärna, harilikku jalakat, siberi nulgu, harilikku elupuud. Pargi vanimad puud on harilikud pärnad, läänepärnad ja harilikud tammed. 2000. aasta dendroloogilise inventeerimise käigus on kokku loetletud 37 puu- ja põõsaliiki. Tähelepanuväärseteks üksikpuudeks võib pidada kahte suuremõõtmelist harilikku elupuud. (Pargiankeet. 2002)
18. sajandi teisel poolel rajatud barokkpark. Sel perioodil pandi alus tänaseni säilinud mõisa üldplaanile. 19. sajandi teisel poolel rajasid (rekonstrueerisid) von Knorring’id nii tiikidesüsteemi, maakivist ringmüüri kui ka pargi, mille tulemusel tekkis kunagise regulaarstiilis pargi asemele n.ö neobarokkpark. 1898. aastaks oli park kujundatud. Pargi kujunduse autoriks peetakse arhitekt R. von Engelhardi.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti