fbpx

Vana-Kastre linnuse territoorium, 13-16.saj.

Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s piiskopilinnuse varemed, ehitiste ja kaitserajatiste jäänused, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.
Endisest linnusest on tänaseks säilinud vaid rusukiht, võsastunud müüritise juppe ning kivikogumeid.
Linnus Emajõel Tartu kaitseks ja tollipunkt. Esmamainitud 1342; võimalik, et rajatud juba 13. s. Purustati Liivi sõjas, seejärel tõen. taastati ning Vene-Rootsi sõjas hävitati lõplikult. Paiknes madalal platool Emajõe ja Luutsna jõe ühinemiskohal, tuginedes eelkõige veekaitsele. Pealinnust piirasid maa poolt vallikraav ja eeslinnus, viimast omakorda jõgesid ühendav vallikraav. Linnusest on järel napid maakivi-ja tellismüüride fragmendid. Võimalik, et algselt oli seal torn-linnus, millele viitab köha saksakeelne nimi Oldenthorn. On oletatud, et linnus oli 4-kandiline, kastellilaadne, kolm külge hoonestatud, Emajõe-poolsel küljel parhamilaadne eesehitis. Jõe kaldal säilinud palgid viitavad sadamale.. (Eesti Arhitektuur, K. Alttoa)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti