fbpx

Kavastu mõisa park, 19. saj

Mõisapargi tüüpiline näide, mille pikk mõisasüdamikku viiv puiestee on oluline mõisaansamblisse juhatav maastikumärk.
Algne park rajati terrassidel asuva barokkaiana peahoone ja Emajõe vahelisele alale. Jõeäärsel madalal alal asus tiikide ja kanalite süsteem. Esiväljak oli avar, piiratud majandushoonete, puudegruppide ja puudereaga. 19. sajandi keskel rajati üle 2 kilomeetri pikad pärnaalleed ja istutati tihe puistu fooniks peahoonele ja terrassidele. Koos peahoone historitsistlikus stiilis juurdeehitusega muudeti ka pargi kujundust. Peahoonest ja seda ümbritsevast pargist avanesid vaated Emajõele. Tänaseks on hävinud regulaarne teedevõrk peahoonest jõe pool paiknevatel terrassidel. Alles on tiheda segastiilis istutusega võsastunud park. Domineerivateks liikideks on harilik pärn ja harilik tamm. Leidub ka harilikku vahtrat, harilikku saart, harilikku jalakat, harilikku kuuske, harilikku mändi ja siberi lehist.
18. ja 19. sajandi vahetusel rajati terrassidega barokkaed peahoone ette nõlvale vastu Emajõge. Jõeäärne madal ala oli kujundatud tiikide ja kanalite süsteemiga. 19. sajandi keskel rajati pikad alleed ja istuti tihe puistu fooniks peahoonele ja terrassidele. 19. ja 20. sajandi vahetusel, kui peahoonele tehti historitsistlikus stiilis juurdeehitus, kujundati ümber pargi barokne osa ja täiendati pargi põhipuistut.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti