fbpx

Uue-Kastre linnuse territoorium vallikraaviga, 14-17.saj.

Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s piiskoplinnuse varemed
Tegemist on endise linnuse asukohaga. Linnus on täielikult hävinud, säilinud on maa-alused maakividest ning mördiga kinnitatud müüritise juppe. Jõe kaldal on osaliselt säilinud palkidest parvalused, millele toetus linnuse kavatis. Linnusealal asub ka sinna 18. sajandil rajatud kõrtsihoone varemed, mis on käesoleval ajal ümber kohandatud looduskeskuseks.
Tartu piiskopile kuulunud linnus ning tollipunkt Emajõel, asendas varem rajatud Vana-Kastre linnust. 1392 nimetatud palktõket üle Emajõe; linnus rajati ilmselt pärast 1342. Vanimaks osaks on oletatud 4-tahuIist tornlinnust, mis hiljem jäi flankeerivana linnuse SW-ossa, kaitstes W-küljel paiknenud väravat. Olet. 15. s. II v. oli linnus ulatuslikumalt välja ehitatud. Tõen. 16. s. I p. valmis linnuse väikese hoovi SO-nurgas ümar suurtükitorn laskekambritega allkorrusel. Pealinnusest W-sse jäi vallikraaviga piiratud eeslinnus, mida arvat, ümbritses pihttara. Vallutati venelaste poolt 1558; 16. s. lõpul oli varemeis, taastati 17. s. I p., vallutati taas 1656. 17. s. lõpul kavatsesid rootslased linnust rekonstrueerida (E. Dahlbergi proj. 1699), ent alanud Põhjasõja tõttu jäi kava realiseerimata. Tänapäevaks täielikult hävinud, madala veeseisu ajal on jõekaldas näha parvaluse fragmente. Linnuse territooriumil paiknevad nn Kantsi kõrtsi varemed. (Eesti Arhitektuur, K. Alttoa)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti