fbpx

Aru mõisa park, 19. saj

Piirkonna vabakujundusliku pargi väljapaistev näide. Mälestise tunnuseks on ajalooline pargistruktuur koos looduslike või kujundatud maastikuvormide, teedevõrgu ja põlishaljastusega.
Suur vabakujuline park on mitmeosaline. Pargi eesmise osa moodustab härrastemaja ümber paiknev väiksem vabakujuline pargiosa, mis võrdlemisi tiheda puistuna piirab hoonet. Ühel küljel suur viljapuuaed. Esiväljaku küljel oli pügatud pärnadest tihe allee. Pargi põhiosa moodustab vabakujuline metsapark kõrgel Kavilda ürgoru nõlval, järsult laskuval reljeefil mis laskub Kavilda ojale paisutatud Kentsi paisjärvele. Suure metsapargi põhiliikideks on vaher, saar, kask ja kuusk, mida täiendatud pärnadega. Viimased moodustavad jalutusteede ääres alleelaadseid puudegruppe. Teed vabakujulised, kuid reljeefist tingituna paralleelsed. Vaatepunktides asusid algselt paviljonid. Pargis sissesõiduteel asus väike maakivisild, millel olid kaunid rinnatised. Lõuna suunas suundub alleega ääristatud ca 1, 5 km kaugusel paisjärve äärsel neemikul asuvale von zur Mühlenite perekonnakalmistule. Põhja suunas läheb park ürgoru nõlval sujuvalt üle parkmetsaks mis ulatub kuni Erumäe linnuseni.
Rajatud 19.s. II p. vabakujunduslikus stiilis.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti