fbpx

Suure-Konguta mõisa peahoone, 1911.-1912. a

20. sajandi alguse mõisaarhitektuuri silmapaistev näide. Mälestise tunnuseks on hoone algupärane välisilme ja ehituskonstruktsioonid, hästi säilinud algupärane ruumistruktuur ning arvukad arhitektuuriväärtusega hooneosad, sealhulgas algupärased avatäited ja nende sulused, trepid, põrandad, ahjud, siseseinte krohvviimistlus ja dekoorielemendid.
Kahes järgus ehitatud mõisa peahoone, mis koosneb tõenäoliselt 19.sajandi esimesel poolel ehitatud ühekorruselisest poolkelpkatusega hoovitiivast ja sellega 1912.aastal liidetud kahekorruselisest härrastemajast. Viimane on kavatises domineeriv ja esindab 20. sajandi algusele iseloomulikku dekoratiivsete vahvärkelementidega saksapärast juugendarhitektuuri. Hoone plaanilahenduses on kesksel kohal läbi kahe korruse ulatub hall puidust peatrepiga kust pääseb mõlemal korrusel asuvatesse eluruumisesse. Peasaal on esinduslikult dekoreeritud klassitseeriva stukkdekooriga ja kahe neoklasstsistliku kahhelahjuga. Ülejäänud ruumides on värvilisest glasuurkahlitest juugendahjud. Seinad on krohvitud, põrandad saalis parkett, mujal laudpõrandad. Hoovitiib on lihtsam kivist ja krohvitud vana-balti tüüpi mõisahoone. Hoone all on võlvkeldrid.
Mõisast ja peahoone kohal asunud vasallilinnusest on teateid 1417. aastast, mil kuulus von Tiesenhusenitele. 20. sajandi algul kuulus Otto parun von Ungern-Sternbergile, kes 1912..a. teostas ka peahoone juurdeehituse. Arhitekt tõenäoliselt kas Tartust või Riiast.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti