fbpx

Suure-Konguta vasallilinnuse territoorium, 14.-16. saj

Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s vasalllinnuse varemed

Konguta vasallilinnus kaitses koos Rõngu, Rannu ja Kavilda vasalli linnustega Tartu piiskopkonna W-piiri vastu Võrtsjärve; kuulus v. Tiesenhausenitele. Rajamisaeg teadmata, esmamainitud 1417. Oli tõen. kastelli tüüpi, tugines veekaitsele. Osal. säilinud vallikraavid piiravad suhteliselt korrapärast u. 65x55 m suurust linnuseplatood, mis vähemalt osal. on kunstlikult täidetud. 15. s. lõpus oli pärast müüke ja pärandamisi jaotatud mitme (ajuti kuni viie) valdaja vahel, kellest igaühele kuulus eluhooneid või -ruume, mis paiknesid korrapäratult linnuse hoovis. Kivihoonete (üks neist köetav kerishüpokaustiga) kõrval oli ka puitehitisi. Linnuses oli ka kabel. Purustati Liivi sõjas; müürid on tänaseks jäljetult hävinud. Hiljem ehitati samasse Suure-Konguta mõis. (Eesti Arhitektuur, K. Aluve)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti