fbpx

Suure-Kambja mõisa park, 19. saj

19. sajandi maastikuarhitektuuri ja piirkonna vabakujundusliku pargi väljapaistev näide mis moodustab ühtse miljöölise terviku mõisakompleksi hoonete ja rajatistega. Mälestise tunnuseks on ajaloolise maastikupargi säilinud tervikstruktuur koos veekogude, looduslike või kujundatud pinnavormide, ehitiste või nende säilmete, ajaloolise teedevõrgu ja põlishaljastusega.
Suur vabakujuline park, mille vanem osa rajatud tõenäoliselt 18. sajandil regulaarsena, ulatuslikult laiendatud ja rekonstrueeritud 19.sajandi alguses. Esiväljak peahoone ees on avar, ääristatud põliste lehistega (Tartumaa ühed vanimad). Esiväljaku kõrval suur avatud pargiaas. Tagaväljak olnud regulaarne, ääristatud piirdemüüriga. EV ajal rajati sinna õunaaed. Endiste mõisaaedade vahel, peahoone tagaküljel ja sissesõidutee ääres on põlistest tammedest allee. Peaväljakule suunduv graniitkividega sillitatud tee on ääristatud graniitpostidega. Vabakujuline metsapark ümbritseb Peeda oja ja kahte sellele rajatud paisjärve, mida omavahel eristab veskitamm. Parempoolne paisjärvedest on alla lastud. Looklevad pargiteed kulgesid peahoone eest ja piki oja- ja järvekallast kuni loodusliku kõrgendikuni ja sealt ümber järve tagasi.
Pargi vanem osa on rajatud 18. sajandi lõpul ning uuem osa 19. sajandi alguses.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti