fbpx

Kambja kirik, 14.-19. saj

Lõuna-Eesti suurimaid maakirikuid. 18. sajandi algusest pärinevad müürid on aluseks taastatud uusgooti stiilis kirikule. Kambja kirikul on olnud tähtis roll ka Eesti kultuuriloos.
Kambja Martini kiriku vanema osa moodustab krohvimata võlvimata pikihoone, mille vana kooriruum 1874. aastal lammutati ja selle kohale ehitati avar neogooti vormides põikhoone, millega liitus polügonaalne altariruum. Juurdeehitus on tellisdetailidega puhasvuuk-maakivimüüritis. Läänes on kirikul trepikodadega torn. (Eesti arhitektuur. IV. Tallinn "Valgus" 1999). Kirikul on neogooti stiilis aknad, mis põikhoone osas on raamistatud tellistega.
Kirik ehitati tõenäoliselt 15. sajandi teisel poolel, mil püstitati võlvimata pikihoone, ruutjas kooriruum ja käärkamber. Hiljem on kirikut mitmel korral taastatud ja laiendatud. 17. sajandi alguses kirik purustati, kuid taastati 1640. aastaks. Põhjasõja järel taastati 1721. aastaks. 1874. aastal toimusid kiriku juures taaskord ehitustööd laiendamise eesmärgil: vana kooriruumi asemele ehitati avar neogooti vormides põikhoone koos polügonaalse altariruumiga. 1937. aastal ehitati arhitekt A. Matteuse projekti järgi uus trepikodadega läänetorn. Kirik põles 1944. aastal. 1990. aastatel taastati kirik. (Eesti arhitektuur. IV. Tallinn "Valgus" 1999)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti