fbpx

Elva raudteejaama peahoone, 1900.-1903. a

19. sajandile iseloomulik puidust jaamahoone. Mälestise tunnusteks on autentsena säilinud välisilme, algupärased ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja interjööriosad.
Pikk ristkülikukujulise põhiplaaniga ühekorruseline, poolkelpkatusega rõhtpalkehitis, mis kaetud profileeritud laudisega, fassaadidekoor iseloomulik 19. sajandi lõpu historitsistlikele jaamahoonetele, keskosal mõlemal küljel puitlõikeornamendiga dekoreeritud fassaadiviilud. Ootesaali asukohta tähistab eksterjööris keskviil mõlemal pikiküljel. Dekoori põhiraskus on koondatud viiluväljadele – püstsete ja rõhtsate ehislaudade kombineerimise varal saavutatud vahvärk-efekti süvendavad vertikaalelementidelt lähtuvad kaldtalad, mis toetavad sügava räästa all pikalt väljaulatuvaid pärliniotsi. Mõlema pikikülje keskviilu kaunistab täiendavalt ümaraken, pseudobalustraad ja viilu tipus asetsev saelõikeornamendiga kolmnurkne sirm. Viiluvälju katva püstlaudise alumine serv on kujundatud hambulise karniisina. Hoone tagaküljel on akende all säilinud püstlaudisega ehispinnad, mida piiravad külgmiste avaraamistuslaudade soklini ulatuvad pikendused, ja akende allääres saelõiketehnikas teostatud kaunistused. Samal küljel kulgeb seinal akende allääre kõrgusel profileeritud rõhtliist. Katuseräästas on ääristatud profiilliistuga, räästanurkades ilutsevad tagurpidi liiliat meenutavad rippdetailid. Sarika- ja pärliniotsad on kunstipäraselt tahutud, nurkades ning pikikülgedel asetsevad püstsed faasitud ehislauad. Aknad ja välisuksed ning tellistest korstnaotsad on sekundaarsed. Ootesaalil on glasuuritud tsementplaatidega kaetud põrand ja krohvseinad, millel osaliselt sekundaarne vineerviimistlus. Kahest eri kõrgusel asetsevast profiiläärisega peegelvõlvist koosnev lagi annab tunnistust, et ootesaali praegune suurus on saavutatud omal ajal kahe kõrvutiasetseva ruumi ühendamisel. Vaheseina kunagist asukohta tähistab peegelvõlve teineteisest eraldav profileeritud tala, mis toetub kolmele nikerdatud kaldtugedega postile. Sisemised välisuksed on algsed – kahepoolsed klaasidega tahveluksed. Ootesaali avaneb trellitatud kassaluuk, küttekehaks on ümmargune plekkahi. Teiste ruumide interjöör on vähenõudlikum ja enamasti sekundaarselt viimistletud. Osaliselt on säilinud algsed profileeritud tahveluksed. Ruumiplaneeringut on algsega võrreldes märgatavalt muudetud – ehitatud kinni avasid, lisatud ja eemaldatud vaheseinu. 20. saj esimesel veerandil, tõenäoliselt 1920ndate alguses, pikendati algselt tunduvalt lühemat hoonet mõlemasse otsa lisatud juurdeehitistega, pidades kinni ehitise algsetest kujunduspõhimõtetest. Originaalgabariite tähistavad püstlauad hoone mõlemal pikiküljel. lmselt saavutas ka ooteruum just siis oma praeguse suuruse. Pärast seda on jaamahoone siseplaneeringut vähemalt kahe ümberehituse käigus – nõuk. perioodil ja 1990ndatel – märkimisväärselt muudetud. Nõuk. ajal rajati ka ehitise põhjapoolsesse otsaseina täiendav (vasakpoolne) ukseava. Välisavadel olid algselt (ka pärast mahukat laiendust) ehissirmid, hoone kõigil külgedel rõhtliist ja kõigi akende all samasugused ehisväljad, nagu praeguseks üksnes tagaküljel säilinud. (Eesti raudteearhitektuuri inventeerimine, kunstiteaduse üliõpilased Martin Jänes ja Urmas Oja . Tall. 2004)
Ehitatud tüüpprojekti järgi 1889 a nn. kroonuhistoritsismi stiilis, hiljem laiendatud.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti