fbpx

Tähtvere mõisa vana peahoone, 19.saj.

Tähtvere mõisa kompleksi kuuluv Emajõe ürgoru veerul seisev mõisa varasem 19. sajandi tellistest ja maakivist seinalaoga peahoone, millest sai peale uue hoone valmimist teenijatemaja. Säilinud on hoone algne kehand, krundi maastikulisi iseärasusi arvestav maht ja korruselisus, fassaadikujundus, fassaadi keskteljel paiknev paraaduks ja selle kõrval paiknevad algupärases raamistuses aknad, osa trepikäsipuust ja massiivne mitme osaga korstnajalg pööningul. Peauksel on graniitastmetega trepp ja selle ees munakivisillutis.
Viilkatusega hoone paikneb Emajõe ürgoru reljeefil ja seetõttu on hooviküljel kahekorruseline, teisel küljel kõrge soklikorruse tõttu kolmekorruseline. Maja on ehitatud maakivi-ja tellissoklile maakivist ja tellistest. Nõlvapoolsel küljel on soklikorruse aknad uuendatud, kuid müüritises võib märgata vanemate kaarsillusega avade jälgi. Fassaadi keskteljel paikneb paraaduks, selle ees asus kolmnurkviiluga etik, praeguseks on see asendatud rõduga. Ukse ees on graniitrepp, trepi ees munakivisillutis. Paraaduks on valgmikuga kahetiivaline sambamotiividega uks. Selle külgedel on vanema raamistusega trepikojaaknad. Aknad on suurendatud ja raamid uuendatud. Vanimad aknaraamid pärinevad 1960-ndatest aastatest. Majale on tehtud juurdeehitisi viilukülgedele ja tagakülje soklikorrusele. Siseruumides on säilinud pööningul massiivse mitmeosalise korstna osad, trepikoja klaasitud ja tahveldatud siseuks koos lengidega, osa laiadest laudadest eeskoja põrandat ja fragmendid puust trepivõrest.
Tähtvere mõis asutati keskajal piiskopi mõisana. 19. sajandi algusest kuni 1920 kuulus von Wulffide suguvõsa kätte. Käesolev vana peahoone on ehitatud 19. sajandil, hiljem kasutusel teenijatemajana.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti