fbpx

Karlova mõisa park, 19.saj.

Vabakujuline Karlova park on iseloomulik väikese mõisapargi näide.
Park on liigivaene, valdavalt kasvavad pargis pärnad, kuid endiseaegne struktuur on maastikus loetav.
Mõisamaad ostis Tähtvere mõisalt 1794. aastal Karl von Krüdener. Sel ajal asus praeguse mõisasüdame asukohal talupidamine. Koheselt ehitas Krüdener praeguse peahoone põhjapoolse mahu või osa sellest. Välistada ei saa ka võimalust, et põhjapoolne osa või pool põhjapoolsest mahust oli ehitatud juba talumajapidamise aegu ja Krüdener kohandas selle endale elamiseks. Igal juhul oli tegemist 18. sajandile iseloomuliku laudisega kaetud barokse mahuga ristpalkehitisega. 1805-1810 omandas Karlova mõis praeguse mahu: Krüdener ehitas senise peahoone ümber, lisades hoonet risti läbiva kivist risaliidi ja laiendades maja lõuna poole. Kahest põhimahust ja neid ühendavast vaheosast kompleks krohviti ja kujundati stiililiselt varaklassitsistlike kujundusvõtetega. Parki nimetatakse esmakordselt 1810. aasta hindamisaktis. 1839. aasta kaardil on näha regulaarpark, 1898. aasta kaardil vabakujuline park. 1928. aastal ostid mõisa ja pargi Tartu linn. 1930-1932 korrastati park Arnold Matteuse suuniste alusel. Ilmselt oli tegemist peamiselt teede ja pargiinventari uuendamisega.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti