fbpx

end. korp. "Livonia" konvendihoone Veski 13, 1886.a.

Veski 13 on iseloomulik näide 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Tartus levinud tellisklassitsismist. Ühtlasi iseloomulik näide selle perioodi Tartu ühe viljakama ja kuulsama arhitekti Reinhold Guleke loomingust.
Maja oli ristkülikulise põhiplaaniga ühekordne plekk-katusega kivihoone, mis oli lahendatud kroonulikus hilisklassitsistlikus laadis. Ühekordsest hoonest eendus kahekordne keskrisaliit. Hoone esifassaad on rustikat imiteerivate pilastritega jaotatud osadeks, milles paiknevad aknad. Akende all on telliskassetid, mida lõikavad karniisid. Detailirohkem on keskrisaliit, mida ilmestavad esimesel korrusel rustika imitatsiooniga ja siledad pilastrid ning teisel korrusel vahetult akende kõrval korintose kapiteeliga pilastrid. Keskrisaliidil on kaaraknad ja keskel uks, mis algselt oli tahveluks. Kahel pool ust paiknesid algselt laternad. Korruste vahe markeerib lai karniiside vöö. Teise korruse keskosas paikneb konsoolidele toetuv rõdu. Risaliidi lõpetab ümaraknaga kolmnurkfrontoon. Külg- ja tagafassaad on lahendatud esifassaadiga samade põhimõtete järgi. TÜ ajal ehitati kogu hoonele peale teine korrus, mis on kaetud krohviga ja oluliselt detailivaesem kui esimene korrus. Plaanilahenduselt järgis hoone klassitsistlikke traditsioone. Peauksest pääses halli, kust viis trepp teisele korrusele. Algsesse kujundusse kuulusid ühe- ja kahetiivalised karniisidega tahveluksed, laekarniisid, kahhelahjud, saali lambrii, maalingud lael ja seintel.
Hoone Veski 13 ehitas konvendihooneks üliõpilaskorporatsioon Livonia (asutatud 1821). Maatüki omandas 1892. aastal Tähtvere mõisalt parun Campenhausen, kes kinkis kinnistu Livonia vilistlaskogule 1921. aastal. Projekt telliti Tartu ülikooli arhitekt Reinhold Gulekelt. Ehitusmeister Jüri Teas alustas ehitustöödega 1892. aasta mais. Maja valmis 1893. aastal. 1907. aastal ehitati hooviküljele kivist veranda, mille projekti koostas arhitekt Otto Schröder. 1939. aastal põgenes enamus korporatsiooni liikmetest Saksamaale. Sõja ajal oli hoone sõjaväeliste asutuste käes. Pärast sõda läks Tartu Ülikoolile ja hoones paiknes ühiselamu. Juba 1953. aastal kuulushoone Eesti Põllumajanduse Akadeemiale. 1958. aastal ehitas EPA hoonele peale teise korruse.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti