fbpx

Puitelamu Tartus Jakobi 52, 19-20.saj.

1902. aastal ehitatud elamu on iseloomulik näide historitsistlikust puitarhitektuurist.
Hoone esifassaadil paikneb 2 külgrisaliiti, millest S-poolse lõpetab neorenessansskiivriga torn. Hoone keskosal asub profileeritud sammastega avar etik, mille kohal teisel korrusel on rõdu. Rõdu, räästakarniis, akna ümbrised on rikkalikult saelõikeornamendiga kaunistatud. Akendel on erineva kujundusega saelõikeornamendiga karniisid ja piirded. Maja N-küljel on saelõikeornamendiga ilustatud veranda. Hoone aknad on taastatud algupärase kujundusega, sissepääsu ees on kahetiivaline paraaduks. Hoone viilkatus on kaetud valtsplekiga, tornikatusel on kasutaud klaasi. Kõrged telliskorstnad on profileeritud pitsiga. Krunt on piiratud Jakobi tänava poolt nõlva kindlustamiseks ehitatud maakivimüüriga, millel asub ažuurne tellisaed. Profileeritud karniisiga sõiduväravaehitisel on kaarsillus, avas asub kahetiivaline sepisvärav. Tellispostidega jalgvärava ava ees on ühetiivaline figuraalse ornamentikaga kaunistatud sepisvärav.
1863. koostab maamõõtja Robert Rech ülikoolimaal asuva ja dr. Leo Meyerile kuuluvale krundile nr 22 suurusega 1002 ruutsülda krundiplaani. Krundi järgmine omanik Vilhelm von Bock müüb krundi koos hoonetega Gustav Georgensonile, kes laseb kinnistule ehitada elumaja, projekti koostas ehitusmeister Jaan Lock 1902. aastal. 1917. aastast saab krundiomanikuks Elisabeth Krause (sünd Kügelgen). 1928 müüb pr Krause ülikooli krundist nr 22 kinnistu 167b põhjapoolse osa maast (465,5 ruutsülda) Ants (Antonius) Piibule. 1928. a. koostas maamõõtja A.Martin selle kohase krundiplaani. Nõukogudeajal on hoone kasutusel olnud kooli ühiselamuna, hiljem on siin tegutsenud laste kunstikool.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti