fbpx

Elamu Tartus Gildi 1, 19. saj

Gildi 1 hoone on iseloomulik näide 19. sajandi II poole historitsistlikust elamust.
Ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone paikneb nurgakrundil ja esinduslikud fassaadid on nii Ülikooli kui Gildi tänava poolel. Algsest ehituskehandist säilis varasem I korruse avade liigendus ja kaaraknad. Esimese korruse sein on tugeva rustikaga ja sokli kohal teemantkvaadri motiiviga. Ülikooli tänava poolsel fassaadil on vaniku- ja hammaslõikelise dekooriga kaunistatud frontooniga lõppev keskrisaliit, mille teisel korrusel on konsoolidele toetuv lopsaka taimornamendiga sepisrõdu. Keskrisaliidi II-korrust ehivad korintose kapiteeliga poolsambad ja pilastrid. Gildi tänava pool on sammastele toetuv meandermotiivis vööndkarniisiga ärkel, mille fassaad on kaunistatud kaarakende, pilastrite ja reljeefidega. I-II korruse akende vahel on ristkülikukujuliste kassetttide sees reljeefsed butafoorsed teineteise poole sirutuvad draakonid, II-korruse akende kohal lilledega ümbritsetud vapid ja konsoolidele toetuvad akende karniisid-veelauad. Valgmikuga välisukse keskel on tuuleliistuks korintose samba motiiv ning tahvlid on ümbritsetud rosettidega. Hoone aknad ja uksed on algupärased. Siseruumides on elukorruse keskosas säilinud paraadne saal, mille seinu kaunistavad tahveldis, pilastrid ja rikkalik stukkdekoor: peegelvõlvlagi on kaunistatud roosivanikutega, hammaslõikelise friisi, konsoolide, arabeskidega, palmettide ja mitme profileeritud karniisiga; lae keskel on stukkrosett; pilastrite vahel asetsevad kõrged tahveluksed, mille kohal on konsoolidele toetuvad karniisid, mida kaunistavad muna- ja pärlvöö; saali nurgas paikneb kaminaga valge karniisiga ja baroksete voluutide - tornikestega kahhelahi. Interjööris on I. Malini seinamaalid (1984. a.), külgmises ruumis pruunidest kahlitest karniisiga ahi, peegelvõlvlagi ja laerosett, seintel aaderdusega tahveldis.
Peale 1775. a. tulekahju ehitati krundile nr. 52 ühekorruseline katuseväljaehitisega kivihoone. Ligi sajand püsis hoone sarnaste gabariitidega. 1873.a. ostis kinnistu S. von Essen, kes asus kohe ümberehitusi teostama. 1874.a. teostati hoone ümber- ja pealeehitustööd, projekti autoriks R. Guleke. Ehitati peale II korrus ja fassaad muudeti toretsevaks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli kinnistul mitmeid omanikke, kuni 1918.a. ostis kinnitu vennad Nirvitzid. Mõnda aega asus siin üliõpilaskorporatsiooni “Filiae Patriae” korter. 1940.a. läks hoone “Postimehe” kätte ning ühendati trükikojaga läbiraiutud ukse kaudu, mis asus kõrvalkrundil nr. 51 asuvates hoonetes. Tänapäeval asub endiselt hoones ajaleht "Postimees" toimetus.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti