fbpx

Tartu Uspenski õigeusu kirik 1776.-1783. a

18.-19. sajandi mahu ja interjööri-eksterjööri detailidega kirik on väheesinev ja arhitektuurselt silmapaistev barokse-varaklassitsistliku apostliku õigeusu kiriku näide.
Uspenski Maarja Taevamineku ap.-õigeusu kirik. Varaklassitsistliku üldilmega, krohvitud valge/roheline tellishoone. Põhiplaaniline lahendus kreekaristikujuline, keskosa 8-tahulist tambuuri katab suur kuppel, nurkades 4 ümarnurgatorni poolsibulkiivritega. Kellatorn on 4-tahulisel alusel 8-tahuline ja nõelja tipuga. Fassaade ilmestavad lamedad simsivööd, liseenid, lai aknaraamistus, kaar- ja ümaraknad, kolnurkfrontooniga ristihaarad. Ikonostaas kolmeosaline, keskosas kõrge, 18/19.s. ikoonidega. 1880 täiendati ikonostaasi maalidega (S. V. Postemski) (õigeusukirikute inventariseerimine, 1987; EA)
Asub 13.s. rajatud dominiiklaste Maarja Magdaleena kloostri kiriku kohal. 1753 valminud kivikirik hävis 1775 suurtulekahjus. 1780 tegi uue projekti P. Spekle v. A. Pavlos. 1843 täiendati kirikut (arh. Adamson) 1900 ehit. käärkamber (arh. R.Pohlmann). (EA) Kirik paikneb krundil nr. 82, millel paiknes varem dominiiklaste klooster ja Maarja-Magdalena kirik, mis hävisid pildirüüste käigus. Krundil seisid varemed. 1753. a. ehitati siia puust Uspenski kirik, mis põles 1775. aasta linna suurtulekahjus. 1783. a. ehitati uus kivikirik. Kiriku põhiplaan oli algselt kreeka risti kujuline. Barokses-varaklassitsistlikus laadis kiriku osa ristivahesid ehitati täis 1840-1844, osa ilmselt 20. sajandi alguses. Ristivahede täisehitamisega sai kirik ristküliku kujulise põhiplaani.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti